Julija Beljajeva auhinnakapis on ohtralt medaleid, ent enamik neist on võidetud Eesti naiskonnaga. Individuaalselt on tal aurahasid kaks: 2013. aasta MM-kuld ning täna teenitud EM-pronks.
Pronksine Beljajeva: medal on väga kõva sõna
«Olen väga rahul. Muidugi võinuks paremini minna ja poolfinaal jääb natuke kripeldama, aga medal on ikka väga kõva sõna,» rääkis Beljajeva. Poolfinaalis jäi meie vehkleja 12:15 alla Alexandra Ndolole.
Varasematest ringidest oli Beljajeva edenenud suuremate probleemideta – vaid koondisekaaslane Irina Embrich suutis 32 parema seas tema käest 11 punkti võita. Õige keeruliseks osutusid Beljajevale aga alagrupimatšid, kus ta kaotas kuuest duellist kolm.
«EM on selline, et juba alagrupid on kõvad. Kunagi ei tea, kellega kokku lähed. Alagrupis läks mul keskmiselt, ei saanud väga hästi alustada, aga suutsin end kokku võtta ning leida endas vajalikud emotsioonid,» rääkis Beljajeva, kes kaotas esimesed kolm matši, aga võitis ülejäänud.
Beljajeva pronks oli Eesti koondise teine Gruusias toimuvalt EMilt – esimese võitis kaks päeva tagasi Nikolai Novosjolov. Muuseas, ka 2013 MMilt võitsid Beljajeva ja Novosjolov sama karda medalid, toona kuldsed. Kas neil on juba omavahel asjad kokku lepitud, et kui võidab üks, peab saama ka teine? «Ei ole leppinud, aga see on kõva saavutus, kui ikka kaks pronksi niimoodi tuleb.»
Nüüd ootavad Tbilisis ees võistkonnaturniirid – homme mehed, ülehomme naised. «Pikalt tähistada ei saa, läheme koos õhtust sööma koos, aga vaid üks päev on vahet ja valmistume naiskonnavõistluseks.» Sinna läheb Beljajeva sirge seljaga: «Muidugi annab medal mulle isiklikult enesekindlust, sest tiitlivõistluste medal on ikka palju olulisema tähtsusega kui MK-etappide poodiumikoht. See on ikka eriline värk!»