Eesti teivashüppajad ning nende treenerid pole rahul, et Eesti Kergejõustikuliit andis eile oma kodulehekülje vahendusel teada muudatusest, mille järgi toimuvad Eesti meistrivõistlused teivashüppes 14. juulil Kadrioru staadionil Nõmme seeriajooksu võistluste raames, mitte Eesti meistrivõistlustel, mis toimuvad 22.-23. juulil.
Postimees avaldab Eesti teivashüppajate ja nende treenerite läkituse täismahus:
«Lugupeetud Eesti Kergejõustikuliidu president ja juhatus
Täna (eile – toim), 19. juunil 2017, ilmus Eesti Kergejõustikuliidu koduleheküljel pressiteade, et Eesti meistrivõistlused teivashüppes toimuvad 14.07 Kadrioru Staadionil, Nõmme seeriajooksu võistluste raames. Palume põhjendust, miks otsustati võtta teivashüppajatelt võimalus võistelda rohkearvulise publiku ees, kalendris plaanitud Eesti meistrivõistlustel. Mis tingib teivashüppe, mitte mõne muu ala ümbertõstmist? Saame aru, et peeti plaani viia teivashüppe Eesti meistrivõistlused Vabaduse väljakule ja tuua võistlused publikule lähemale. Paraku plaan ei õnnestunud! Taolised otsused tuleb teha aegsasti, et sportlastel oleks piisavalt aega valmistuda hooaja tähtsündmuseks. On loogiline, et austada Eesti kergejõustiku 100. aastat ja korraldada Eesti meistrivõistlused tervikuna.
Eesti Kergejõustikuliidu üldjuhend sätestab järgmist: «Juhendi kehtestab ning meistrivõistluste läbiviimise ajad ja kohad valib ja kinnitab EKJL juhatus, kellel on ainuõigus seda oma otsusega muuta-täiendada. EKJL juhatus kehtestab muudatused-täiendused enne uue võistlushooaja algust ega muuda juhendit selle jooksul. Erandkorras on EKJLi juhatusel õigus muuta juhendit ka hooaja kestel.» Eesti Kergejõustikuliidu kalender 2017. aastaks on kinnitatud 27. oktoobril 2016. aastal. Missugune on erandolukord, mis sundis alaliitu tegema otsust kolm nädalat enne võistluse algust? Sportlaste ja treenerite jaoks ei ole see otsus soodne, kuna arvestatud on juba paika pandud Eesti meistrivõistluste kuupäevadega, millest tulenevalt on planeeritud hooaja ettevalmistus ning paika pandud võistlused. Kes sellisest erandolukorrast võidavad?
14. juulil leiab aset ka traditsiooniline 42. Valter Kalami mälestusvõistlus, kus osalevad Eesti parimad kergejõustiklased. Samas toimub ka Viljandimaa teivashüppe seeriavõistluse II etapp. Kas tõesti on parim variant korraldada Eesti meistrivõistlused teivashüppes sellel kuupäeval? Miks ei korraldata võistlusi pärast juunioride EMi ja U23 vanuseklassi EMi, lisades kõik need võistlusalad, kus juunioride klassi sportlased on medalisoosikud (näiteks meeste 200 m, 400 m, 110 tj, 400 tj, kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, naiste 100 tj, odavise), et võistlusest saaksid osa võtta kõik Eesti parimad sportlased? Praegu näib, et teivashüppe ümbertõstmisest võidavad enim U20 võistlejad, kes Eesti meistrivõistluste ajal 22.-23. juulil võistelda ei saaks. Kusjuures varasem otsus oli langetatud juba 2016. aasta oktoobris. Lisaks võetaks võimalus ära U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustele (R. Koll) sõitjatel.
Eesti Kergejõustikuliit eksisteerib eelkõige tänu spordiklubidele ja nende kergejõustiklastele ning seetõttu peaksid analoogsed otsused olema tehtud kooskõlas sportlaste ja treenerite vajadustega. Siinkohal ei ole aga küsitud arvamust meilt, kui inimestelt, keda see otsus enim mõjutab. On teada, et mitmed medalisoosikud ei viibi 14.juulil Eestis. Miks langetati selline otsus nelja seina vahel kaasamata enamus Eesti teivashüppega seotud isikuid? Mis on tegelik põhjus, miks teivashüppajad peavad võistlema nädal aega enne Eesti meistrivõistlusi samal staadionil, kuid ilma jääma melust, mida tekitab sportlastele Eesti tähtsaim võistlus? Meie soovime, et teivashüpe jääks Eesti meistrivõistluste kavasse ja toimuks 22.-23. juulil, nagu algselt plaanitud.
Lugupidamisega
Eesti teivashüppajad ja nende treenerid
Andres Laide
Holger Peel
Hennit Küppas
Huko Linnas
Leho Estorn
Tiit Aru
Piret Koll
Janek Õiglane
Ramo Kask
Martin Paakspuu
Johannes Erm
Risto Lillemets
Johannes Treiel
Mikk-Mihkel Arro
Anri Mulin
Toomas Kesküla
Klaarika Kaldmaa»