Pühapäeval 2014. aasta MMil osalenud Venemaa jalgpallikoondise kohale kerkinud dopingukahtlused ei olnud selles mõttes üllatavad, et Venemaa sport on viimased kaks ja pool aastat pidevalt dopinguskandaalidega tegelenud.
Venemaa riikliku dopinguprogrammi ilmnemise kroonika
/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
26. juuni 2017, 06:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsember 2014. Saksamaa telekanalis ARD linastus dokumentaalfilm, kus Venemaa antidopinguagentuuri (RUSADA) endine töötaja Vitali Stepanov ja tema abikaasa, 800 meetri jooksja Julia Stepanova väitsid, et Venemaal eksisteerib riiklik dopinguprogramm ning sportlastel on võimalik end positiivsest dopinguproovist vabaks osta.
November 2015. ARD dokumentaalfilmi põhjal algatas Rahvusvaheline Antidopinguagentuur (WADA) uurimise, mille tulemuste põhjal keelas Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) Venemaa sportlastel rahvusvahelistel võistlustel osalemise.
Jaanuar 2016. WADA raportis Venemaa dopingusüsteemi keskseks tegelaseks nimetatud RUSADA endine töötaja Grigori Rodtšenkov põgenes elu ja tervise pärast kartes USAsse.
Mai 2016. Rodtšenkov andis intervjuu New York Timesile, kus avaldas meetodeid, kuidas Venemaa 2014. aasta Sotši olümpial dopingut tarvitanud medalivõitjate dopinguproovidega manipuleeris – nende säilitamiseks mõeldud ruumi seinas oli salajane auk, mille kaudu pidi Rodtšenkov proovid öö varjus välja ulatama ja need siis talle mõne tunni pärast toodud puhaste proovidega asendama. Rodtšenkovi sõnul olid Venemaa eriteenistused avastanud mooduse, kuidas dopinguproovide säilitamise anumaid avada ja sulgeda ilma, et sellest jääks maha ühtegi märki.
Juuni 2016. WADA avaldas raporti, kus märkis, et dopingukontrollide töö Venemaal on olnud raskendatud või kohati suisa võimatu seoses ebapiisava või ebatäpse informatsiooniga sportlaste asukoha kohta ning võimude vastutöötamisega (ähvardamine, dopinguproovide avamine tollitennistuse poolt jms).
Juuli 2016. WADA poolt Rodtšenkovi väiteid uurima määratud sõltumatu uurija, Kanada advokaat Richard McLaren avaldas oma esialgse raporti, mis ütles, et Venemaa spordiministeeriumi, eriteenistuse FSB ja WADA-akrediteeringuga Moskva dopingulabori tegevus dopingut tarvitanud Venemaa sportlaste hüvanguks on «mõistlikkuse piires tõestatud». Raporti kohaselt hävitati vahemikus 2011–2015 vähemalt 643 positiivset dopinguproovi. Seoses raportiga soovitas WADA keelata Venemaa sportlastel Rio de Janeiro olümpiamängudel osalemise. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) lükkas ettepaneku tagasi põhjusel, et nõnda võivad karistada saada ka süütud sportlased, ja jättis sportlaste olümpialt eemaldamise iga rahvusvahelise alaliidu otsustada.
August 2016. 389 Rio olümpiadelegatsiooni nimetatud Venemaa sportlasest 111-l (sh 67 kergejõustiklasel) jäi mängudele sõitmata, aga medalitabelis saavutati ikkagi neljas koht (19 kulda, 17 hõbedat, 19 pronksi).
September 2016. Rio paraolümpial Venemaa ei osalenud, sest Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee otsus Venemaa eemaldamise kohta jäi Rahvusvahelises Spordikohtus (CAS) jõusse.
Detsember 2016. McLaren avaldas oma raporti teise ja põhjalikuma versiooni, kus ütles, et vahemikus 2011–2015 puudutas riiklik dopinguprogramm enam kui 1000 Venemaa sportlast, neist mõnesid ilma, et nood ise oleksid sellega kursis olnud. Mitu talialade tippsportlast bobisõidus, skeletonis ja laskesuusatamises teatas kavatsusest boikoteerida Venemaal peetavaid võistlusi, mille peale võeti Venemaalt mitu korraldusõigust ära (bobisõidu MM, murdmaasuusatamise MK-etapp, kiiruisutamise MK-etapp) ja mõnest loobusid nad ise (laskesuusatamise MK-etapp).
Veebruar 2017. IAAF otsustas Venemaale määratud võistluskeeldu mitte tühistada, sest riigi dopingprogramm pole endiselt adekvaatne. IAAFi juhtiv uurija Rune Andersen kritiseeris teivashüppe maailmarekordi omaniku Jelena Isinbajeva RUSADA nõukogu juhiks nimetamist eelmise aasta detsembris, sest Isinbajeva oli varem öelnud, et WADA-le infot jaganud Stepanova «peaks selle eest saama eluaegse võistluskeelu».
Mai 2017. Isinbajeva astub RUSADA nõukogu esimehe kohalt tagasi. IAAF on heaks kiitnud mõneteistkümne Venemaa kergejõustiklase soovi võistelda neutraalse sportlasena, aga mitu korda rohkem vastavaid soove tagasi lükanud. Avalduse rahuldamise eelduseks on IAAFi veenmine oma puhtuses (süütuse presumptsioon praegu Venemaa kergejõustiklaste puhul ei kehti ehk tõendamise kohustus lasub sportlastel).