Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mis ometi toimub Eesti korvpallis?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pärnu ja Rakvere võivad Eesti korvpallikaardilt uuel hooajal kaduda. | FOTO: Madis Sinivee/

Kaks meistriliiga meeskonda – Rakvere Tarvas ja Pärnu Sadam – lahkuvad  algaval hooajal meistriliigast, sama saatus võib oodata naiste meisterklubi. Korvpallisõbrad on segaduses ja pahased. Tahaks kedagi süüdistada. «Mis, kurat, meie korvpallis toimub?» küsitakse. Kuigi õige pea algab kodune U18 B-divisjoni finaalturniir, koondub kogu tähelepeanu ainult negatiivsele.

Suurema tule saab alaliit eesotsas president Jaak Salumetsa ja peasekretär Keio Kuhiga. Aga saavad ka klubid, kes pole suutnud end ära majandada. Süüdi on ka alaliidu endised juhid, arvatakse. Ja oma osa saavad ka mängijad, kes on paljude arvates ülemakstud. Ning maksuamet ja poliitikud, kes tippsporti toetada ei taha. Sest keegi peab ses jamas süüdi olema.

Klubijuhtidega rääkides selgub, et midagi uut pole: ikka seesama stipendiumide probleem, mistõttu hakkasid rahamured mitmes klubis kuhjuma. Samuti on väljaspool pealinna toetajate leidmine lihtsalt väga keeruline. Kes riskib ja lõpetab pankrotis, kes mõtleb pikemalt ette ja otsustab ühel hetkel kõrvale astuda.

Kriitikat kostab ka alaliidu aadressil, kes võiks aidata leida mooduseid, kuidas klubid end praeguses olukorras paremini majandada saaksid.

Alaliit peab kindlasti peeglisse vaatama, sest nende kommunikatsioon Rakvere juhtumi kriitikale reageerimises on olnud allapoole arvestust. Ja mõtlema, kuidas sellistel puhkudel käituda.

Hetkeseis on selline, et alaliit püüab teha nii, et Pärnust meistriliiga tasemel korvpall ei kaoks. See kõlab paljude meelest Rakvere meistriliiga kohast ilma jätmise taustal silmakirjalikult. Miks ühe linna meeskonda päästetakse, teist mitte. Kuigi on tõsi, et Rakvere lasti pankrotti. Kuigi on teada, et Pärnul on asjad rohkem korras, jääb kogu loole külge mõru maik. Ja vägisi jääb mulje, et rolli mängib ikkagi mõnede alaliidu juhatuse liikmete isiklik vimm Andres Sõbra vastu. Kui oleks tahetud, oleks saanud Rakvere mingil moel samuti päästa. Et seal oleks meistriliiga meeskond edaspidigi. Just regionaalsuse tähtsust on ju alaliidu uus president Jaak Salumets rõhutanud.

Peasekretär Keio Kuhi ütleb, et Rakvere juhtumit ei saa Pärnu omaga võrrelda. «Seal on väga suur erinevus. MTÜ Rakvere Tarvas, kellele kuulus koht, oli juba likvideeritud. Loomulikult on alaliidu soov, et meistriliiga võistkond ei kaoks, ja me loodame, et ühel hetkel nad tulevadki tagasi. Aga me hoiame oma joont ja tegutseme vastavalt reeglitele,» selgitab Kuhi olukorda. «Alaliit on toimetanud oma kõige parema äranägemise järgi ja hoidnud võrdse kohtlemise printsiipi,» lisab Kuhi.

Kohati tundub korvpalliliidu «päästeoperatsioon» hoopis PR-trikina. Näitamaks, et tegutsetakse. Alaliit ei too ju sponsoritelt klubi jaoks puuduvat raha. Kuidas peaks Johan Kärp äkki leidma samast linnast rohkem vahendeid, mida Mait Käbin – kes on aastaid Pärnu klubi ja korvpalli vedanud – ei suutnud? Kokku kõlab see kõik üsna kahtlaselt.

«See, kuidas olukord kujuneb ja millega ja täpselt me aidata saame, selgub jooksvalt läbirääkimiste käigus. Seal on palju detaile. Kohtume kõikide Pärnu klubi juhtidega pühapäeval,» ütleb alaliidu juht.

Vahepeal oli õhus ka võimalus, et Valga meeskond ei jätka kõrgemal tasemel. «Valga on kõik asjad korda teinud ja ootame viimaseid dokumente,» ütleb Kuhi, kinnitades, et piirilinna meeskond jätkab.

Pole saladus, et võlgu on pea kõigil klubidel. Mängijatele, riigile. Alaliidu ees on võlad Kuhi sõnul likvideeritud või likvideeritakse lähiajal ja selles ei näe ta takistusi ühegi klubi jaoks.

Meisternaiskond Rapla FCR/Media esitas korvpalliliidule avalduse, et liigas osalemise avalduse esitamise tähtaega pikendada. «Ka nendega räägime jooksvalt ja otsime ühiselt lahendusi,» sõnab Kuhi.

Pärnu lubas samuti vastava avalduse alaliidule saata. Meestel kukub tähtaeg täna, naistel oli see eile.

Lisalugu

Meisternaiskonna saatus ripub juuksekarva otsas

Valitsev Eesti meisternaiskond Rapla FCR/Media sai alaliidult ajapikendust kuu lõpuni, et võimalikelt uutelt toetajatelt positiivseid vastuseid saada. Nimisponsor loobus, samuti kolm väiksemat toetajat ja nii on jätkamine suure küsimägi all. Naiskonda aastaid vedanud Rando Reining ütleb, et on veel viimane võimalus, kuidas naiskond päästa. Koos Rapla klubi juhi Jaak Karbiga on oma mõtted ja pöördumine edasi antud võimalikule toetajate seltskonnale.

«Oleme suhelnud ühe ettevõtjate sõpruskonnaga, kes niigi juba Eesti sporti toetab. Kui see variant ära kukub, siis rohkem variante pole,» tõdeb Reining, kes lükkab ümber ka kuuldused, nagu paneks Rapla välja noortetiimi. «Sellist juttu pole olnud ja see ei ole tõsi.» Tema sõnul on nii Rapla klubi kui fännid naiskonna jätkamisest huvitatud.

Tagasi üles