Analüüs: 3 järeldust FC Levadia ja FC Flora ülipõnevast 3:3 viigist

Jalgpalli Eesti meistrivõistluste 19. vooru keskses kohtumises võõrustas FC Flora Lilleküla staadionil 835 pealtvaataja ees FC Levadiat ja tõusis 1:3 kaotatud avapoolaja järel 3:3 viigini.

Flora asus küll 4. minutil Zakaria Beglarišvili tabamusest juhtima, aga paistis ülejäänud esimese poolaja jooksul silma lihtvigadega kaitses. Rimo Hunt viigistas 19. minutil ning Joao Morelli 33. ja Nikita Andrejevi 43. minuti väravad andsid Levadiale vaheajaks 3:1 edu.

61. minutil vähendas Madis Vihmann nurgalöögijärgses olukorras Flora kaotusseisu minimaalseks ja 87. minutil lõi Rauno Sappinen 3:3. Flora polnud kaugel ka võidust, sest vaid minut hiljem tabas Rauno Alliku löök latti.

Postimehe sporditoimetaja Ott Järvela analüüs thriller-kohtumisest läbi kolme järelduse.

Põnevus tiitlivõitluses säilis. Kahe Tallinna derbi eel lahutas meeskondi tabelis neli punkti, kusjuures kumbki polnud tänavu ainsatki matši kaotanud. Kui Flora teeninuks neist matšidest neli või kuus punkti, võinuks kuldmedalid neile juba valmis seada. Kaks viiki säilitasid status quo, mis sobis rohkem Florale, kes oli pühapäevases mängus platsi kehvem meeskond ja rabeles end täna välja 1:3 kaotusseisust.

Põnevus tiitlivõitluses siiski säilis, sest enne kahte Levadiaga peetud matši 15 mängu järjest võitnud Flora on haavatav, tõestas Levadia, kes samas kahetseb aga tohutult kasutamata jäänud võimalust vahet vähendada. Tänagi oli neil 3:2 eduseisus mitu head või väga head võimalust lüüa neljas värav ning kohtumine otsustada, ent ründajad ei saanud hakkama.

Flora vajab Gert Kamsi. Ei saa öelda, et Flora kaitses napiks kogemusi, sest Mait Toom on kõrgliigas veteran ning Joonas Tammgi on karjääri jooksul näinud nii vett kui ka vilet väga mitmes kohas. Aga neist mõlemast kogenumast Gert Kamsist tunneb Flora meeskond pingelistes mängudes siiski selgelt puudust.

Ühelt poolt on küsimus teda paremkaitses asendava Märten Kuuse sportlikus tasemes, kes vaatamata headele eeldustele on hetkel siiski alles küpsemisjärgus jalgpallur. Teisalt aga kaitseliinis üldisemalt – vasakkaitses mängib Joseph Saliste, kes oli senise karjääri jooksul ründav äärepoolkaitsja. Ning Madis Vihmanngi on põhimehe rollis esimest hooaega. Kogenud Kams tooks Flora kaitseliini rahulikkust, mida täna esimese poolaja lõpus nappis.

Kohtunikke tuleb kiita! Juba esimese poolaja keskel oli näha, et mõlemad meeskonnad on väga üles köetud. Nagistamisi tuli ette mitu ja mõlemad ilmutasid selleks suurt valmisolekut. Teisel poolajal see kõik eskaleerus ning kohati näis, et tõsisem kisma on ainult minutite küsimus, aga Juri Frischeri juhitud kohtunikebrigaad säilitas tüüne oleku. Peakohtunik välgutas kaarte ainult äärmisel vajadusel ja punane jäigi taskusse, mis on Flora-Levadia matši kontekstis alati väike kordaminek.

* * *

Intervjuu FC Levadia kapteni Rimo Hundiga:

* * *

Intervjuu FC Flora keskkaitsja Joonas Tammega:

* * *

FC Levadia peatreener Igor Prins, miks meeskond täna kaheväravalise edu käest andis?

Ma ei ütleks, et eduseis meid uinutas, aga eksisime keskväljal palju ning Floral õnnestus mängida kontrarünnakuid, mis neile meeldib. Hakkasime üles-alla jooksma. Taga meil palliga eriti mängida ei lastud, lohmisime ette pikki palle, sest keskväljalt pall läbi ei käinud ja nii tekkiski olukord, kus rohkem kaitsesime. Kuigi isegi sellise esituse juures oli meil teisel poolajal olukordi, kust võinuks ise otsustava värava ära lüüa. Kahju, jube kahju on sellest mängust ja teisest poolajast.

Kahest Floraga peetud mängust teenisite kaks punkti, kuigi olite avamatšis parem meeskond ja täna 3:1 ees. Sellega ei saa ju rahul olla?

Ei saa. Esimeses mängus ei toonud domineerimine meile paraku väravaid, jäime olukordade loomisega kimpu. Täna kasutasime vastase eksimused ära ja lõime neist väravad, ent lubasime endale lüüa plönnid, kui ei suutnud palle ära klaarida. Lubamatud väravad. Väga valus on see üks punkt meile täna.

***