Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tennisekuningas Roger Federer kroonis end jälle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Roger Federer | FOTO: Andrew Couldridge/REUTERS/Scanpix

Roger Federer mängis Wimbledonis 19. korda ning vajas turniiri jooksul 19 setti, et võita karjääri 19. suure slämmi tiitel. Ning tagatipuks on Wimbledoni tennisekompleksi postiindeks SW19. Absurdselt maagiline kombinatsioon, ent, oleme ausad, Federeri puhul see ei üllata. Šveitslane on karjääri jooksul ikka ja jälle tõestanud, et temas peituvad imelised võimed.

Enne kohtumise viimaseks jäänud geimi sõnas Boris Becker BBC otse-eetris: «Aasta eest lahkus Roger Wimbledonist murtud südamega (Federer kaotas viiesetilises poolfinaalis Milos Raonicile – toim) ja kõik kahtlesid nii tema võimetes kui ka selles, kas ta üldse siia tagasi tuleb? Nüüd, 12 kuud hiljem, annab Federer kõigile kahtlejatele ammendava vastuse.»

Pärast mullust Wimbledoni otsustas Federer, et ilma sada protsenti korras terviseta pole mõtet platsile minna. Ta naasis kuuekuuliselt puhkuselt Austraalia lahtistel, kus võitis seitse matši ja karjääri 18. suure slämmi tiitli, kusjuures nii poolfinaal Stan Wawrinkaga (ATP 4.) kui ka finaal oma ajalooliselt suurima rivaali Rafael Nadaliga (ATP 9.) venisid viiesetiliseks.

Loogiliselt võttes pidanuks neis olukordades olema eelis nooremal mängijal, kes pole just naasnud kuuekuuliselt võistluspausilt, aga loogikareeglite eiramine on Federeri eriala. Pärast triumfi Melbourne’is ei tõtanud Federer kohe tagasi väljakule, vaid puhkas veidi. Osales Dubai turniiril, kus kaotas teises ringis. Puhkas veel veidi. Ning võitis siis järjest Indian Wellsi ja Miami tippturniirid, esimese finaalis alistas ta Wawrinka, teise esikohamatšis Nadali.

Pärast kolmelt tippturniirilt võidetud kolme tiitlit otsustas Federer jälle puhkuse kasuks. Esmalt kuulutas ta välja kahekuulise vaheaja, ent lisas peagi, et jätab Prantsusmaa lahtised – aasta teine suure slämmi turniir – sootuks vahele. Eesmärk oli muruhooaeg.

Federer naasis šokiga – Stuttgardi turniiri avaringis kaotas ta 39-aastasele maailma 302. reketile Tommy Haasile, kes oli saanud vanade aegade mälestuseks vabapääsme.

Too matš osutus siiski erandiks, sest Halles ei kaotanud Federer settigi ning võitis turniiri karjääri jooksul juba üheksandat korda. «Mängisin uskumatult hästi. Sisuliselt kõik õnnestus perfektselt,» sõnas Federer pärast kõigest 53 minutit kestnud finaali, kus ta alistas endast 15 aastat noorema sakslase Alexander Zverevi.

Kuigi maailma edetabelis paiknes Federer Wimbledoni eel viiendal kohal, pälvis ta turniiriks korraldajate otsuse alusel kolmanda asetuse. Tagantjärele tarkusena tuleb tõdeda, et šveitslane tulnuks paigutada esimeseks, sest tema ülimuslikkuses ei tekkinud Wimbledonis kahe nädala jooksul kordagi mingit kahtlust.

Ei ainsatki kaotatud setti. See oli uus tase isegi Federeri enda jaoks! Meeste üksikmängu ajaloos oli enne eilset suutnud turniiri ilma setikaotuseta läbida vaid rootslane Björn Borg 1976. aastal. «Pärast eelmist aastat polnud ma kindel, kas suudan naasta. Aga uskusin ja unistasin ning siin ma nüüd olen. Loodan, et tegu polnud mu viimase matšiga Wimbledoni peaväljakul ning saan järgmisel aastal tagasi tulla,» sõnas Federer pärast matši peaväljaku marulise aplausi saatel.

Finaal Cilici vastu osutus erakordselt ühepoolseks. Federer domineeris igas elemendis ja võitis 6:3, 6:1, 6:4 kõigest 97 minutiga. Cilicil oli mitmeid probleeme – kolmanda seti eel kutsus ta jalavigastuse tõttu väljakule arsti –, aga peamisena tuleb välja tuua kehv serv. Horvaadi esimene serv õnnestus vaid 60% puhkudest ning kui vaja läks teist servi, võitis Cilic vaid 39% punktidest (14 36st). Võrdluseks Federeri näitajad: esimene serv õnnestus 76%-ga ning kui vaja läks teist servi, võitis šveitslane 71% punktidest (12 17st). Selle statistika valguses oli sümboolselt igati paslik, et Federer lõpetas matši ässaga.

Cilicil jäi üle vaid tõdeda: «Olen terve karjääri juhindunud põhimõttest mitte kunagi alla anda. Tahtsin tänagi endast parima anda… Aga mul oli vägev seiklus, mängisin Wimbledonis elu parimat tennist.» Aupakliku võitjana tuntud Federer ei jätnud rivaali trööstimata: «Tennis on vahel julm, aga Marin võitles hästi ja on sangar. Loodetavasti mängime tulevikus veel mõned vägevamad matšid.»

Tõsi, kuigi Federeri viimane lause oli ilmselgelt mõeldud üdini heatahtlikuna, võis see Cilicile mõjuda ähvardavana, sest vähemalt praegu on šveitslane võitmismasin. Jah, ta ei tegutse nädalast nädalasse, aga fakt, et 2017. aastal on Federer seitsmest osaletud turniirist võitnud viis (kõige kaalukamat), räägib enda eest.

Meeste tipptennise tähendusrikastest rekorditest pole ainult üks Federeri valduses – enim tiitleid ühel suure slämmi turniiril. Kui Federer võitis Wimbledonis kaheksandat puhku, siis Nadal on Prantsusmaa lahtised kinni pannud kümme korda. Aga, oleme ausad, pole ju üldse võimatu, et Federer iluvea parandab ja selles arvestuses Nadalile järele jõuab?

LISALUGU

Roger Federeri fenomeni statistika

Roger Federeri 6:3, 6:1, 6:4 võit Marin Cilici üle Wimbledoni meeste üksikmängu finaalis tähendab, et kõik šveitslasest kõnelevad rekordiraamatud tuleb ümber kirjutada, sest tõesed numbrid on senistest hoopis vägevamad.

8 meeste üksikmängu Wimbledoni meistritiitlit on Federer võitnud. See on rekord. Pete Sampras (USA) võitis seitse ja Björn Borg (Rootsi) viis tiitlit.

11. korda mängis Federer Wimbledoni finaalis, mis on suure slämmi turniiride rekord. Teisel kohal on Rafael Nadal (Hispaania) kümne finaaliga (kõik võidukad!) Prantsusmaa lahtistel.

19 suure slämmi turniiri finaali 29 mängitust on Federer võitnud. Järgnevad Nadal 15, Sampras 14 ning Novak Djokovic (Serbia) ja Roy Emerson (Austraalia) 12 tiitliga.

93 ATP turniiri esikohta on nüüd Federeri arvel. Ta jääb alla ainult tšehh Ivan Lendlile ja ameeriklasele Jimmy Connorsile, kes võitsid karjääri jooksul vastavalt 94 ja 109 profiturniiri.

2 mängijat on võitnud Wimbledonis meeste üksikmängu ilma settigi kaotamata: Borg 1976. aastal ja Federer tänavu.

35 aasta ja 342 päeva vanusena sai Federerist vanim Wimbledoni meeste üksikmängu tšempion. Senine rekord kuulus ameeriklasele Arthur Ashe'ile, kes oli 1975. aastal võites 31 aasta ja 360 päeva vanune.

70 suure slämmi turniiril on Federer karjääri jooksul osalenud. Sama palju on suutnud vaid Fabrice Santoro (Prantsusmaa). Kui Federer mängib USA lahtistel, kuulub rekord ainuisikuliselt talle.

1111 matši on Federer profikarjääri jooksul üksikmängus võitnud. Kaotusi on sinna kõrvale kogunenud 247.

625 miljonit dollarit on tema teenistus (auhinnaraha, sponsorsummad ja kõik muu) 1998. aastal alanud profikarjääri jooksul.

Tagasi üles