Sotši olümpiamängudel Suurbritannia kahebobi naiskonda kuulunud Rebekah Wilson andis BBC-le avameelse intervjuu, kus rääkis, kuidas tippsport ta vaimutervise ära rikkus. Britt lõpetas sportlaskarjääri kõigest 23-aastasena ning ta veetis poolteist aastat psühhiaatriahaiglas.
Wilson rääkis ilma igasuguse valehäbita, kuidas hirm kaotamise ees sai temast võitu ning ta asus end lõikuma. Treenerite ja kaasvõistlejate eest jäi see aga varjatuks.
«Püüdsin endale igal viisil haiget teha. Võisin oma käsi ja jalgu lõikuda ning haavad plaastriga katta, keegi ei pannud midagi tähele. Peksin oma pead vastu seina, et minestada. Lihtsalt selleks, et pingest vabaneda,» meenutab ta.
Siiski sai Wilson koondisekutse ning ta võistles Sotši olümpial. Seal teenis ta Paula Walkeriga 12. koha, Suurbritannia olümpiakomitee oli neile seadnud eesmärgiks tulla kaheksa hulka. Siis mõistis Wilson, et peab sportlaskarjäärile lõpu tegema. «See oli vaimne võitlus, et ma pole piisavalt hea ning ma ei saanud medalit. See rusus mind veelgi enam.»
Ta otsustas abi otsida ning veetis poolteist aastat psühhiaatriakliinikus. Praegu mängib ta naiste kõrgliigas Waterloo naiskonnas ragbit ning pole võimatu, et ta pääseb Tokyo suveolümpiaks Suurbritannia olümpiaragbi koondisesse.
«Pärast bobisõiduga lõpparve tegemist olen tugevamaks saanud. See oli küll raske, sest paljud ütlesid, et mul on veel kaks, kolm, neli olümpiat veel sees. Eemaloldud aja jooksul mõistsin, et ma olen rohkem kui sport. Sport on küll minu osa, aga see ei pea olema kõik – see ei defineeri sind.»
Wilson paneb teistele sportlastele südamele, et nood oma probleemidest räägiksid. «Pinge on hirmus asi ning seda peab oskama kontrollida.»