Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rallilegendi Marcus Grönholmi rännak WRC-ajaloos

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Soome rallilegend Marcus Grönholm sai kodusel MM-rallil proovida Toyota Yaris WRCd ja hindab, et VW Polo tänavune mudel oleks võimekuselt olnud üpris sarnane. | FOTO: Jaanus Ree/Red Bull Content Pool

Millest jäi rallimaailm ilma, kui Volkswageni meeskond 2016. aasta hooaja lõpus ootamatult MM-sarjast taandus? Kahekordne maailmameister Marcus Grönholm avaldas, et tiimi 2017. aastaks loodud Polo WRC võistlusmasin oli kõige nauditavam auto, mida ta on oma elus juhtinud.

Soomlastel on WRC-maailmas küljes elava entsüklopeedia maine. Näiteks võib Jari-Matti Latvala panna kõik laua ääres istuvad ajakirjanikud viieks minutiks vaikima, kuni mõtleb välja vastuse mõnele talle esitatud ralliajaloolisele küsimusele. Minevikumõtteid meeldib mõlgutada ka aastatel 2000 ja 2002 Peugeot 206 roolis maailmameistriks kroonitud Marcus Grönholmile, kellelt ei pea mitu korda paluma, et ta võtaks rallimasinate abil kokku MM-sarja 45-aastase ajaloo.

«70ndatest ma väga palju ei mäleta,» tunnistab 49-aastane Grönholm ajastu kohta, kus rallimaailma valitsesid 4-rühma autod, nagu Lancia Stratos ja Fiat 131. Toona võistles veel soomlase isa Ulf Grönholm – neljal Soome MM-rallil jäi tema parimaks tulemuseks neljas koht 1979. aastal. «See oli aeg, kui mina rallit jälgima hakkasin. Isa sõitis Fiat 131 Mirafioriga siinsamas Soomes. Üks selline auto on mul praegugi olemas – mitte konkreetselt mu isa oma, aga sarnane. Need autod tegid väga kena häält – kindlasti kõige parema kõlaga masin, mis mu muuseumis sellest varasemast ajastust on.»

Musklimägedest rallimehed

Ulf Grönholm hukkus testisõidul 1981. aastal ehk temal jäi järgnenud rallispordi kuldaeg nägemata. Vaid aasta hiljem võeti MM-sarjas kasutusele kurikuulsad B-rühma autod, mis tõmbasid oma hullumeelse kiirusega raja äärde tohutult publikut.

Marcus Grönholm meenutab: «Need on imelised mälestused – vaatasin Soome rallil, kuidas need autod stardijoonelt minema läksid. See jõud oli uskumatu. Aga kui nüüd mõelda nende autode juhitavusele, siis see oli lihtsalt kohutav.» Just kontrollimatute autodega juhtunud traagiliste õnnetuste tõttu lõppes B-rühma ajastu ruttu – Grönholmi kaasmaalase Henri Toivoneni ja tema kaardilugeja Sergio Cresto hukkumine 1986. aasta Korsika rallil oli surmahoop ka legendaarsele võistlusklassile.

«Sain kunagi Goodwoodi kiirusfestivalil proovida Peugeot 205. See jõulisus, millega auto stardist minema läheb, on väga mõnus, aga siis selle juhitavus … (Teeb grimassi – V. V.) Võeh! Sõitjad pidid sel ajal lihasmäed olema, et autot keerama saada,» meenutab Grönholm ühe toonase tuntuima masinaga tutvumist.

B-rühma asendas MM-sarja kõige teravamas tipus A-rühm, ning see tähistas ka Grönholmi karjääri algust. Esimesed stardid tegi mees 1979 N-rühma Lancia Delta Integralega, mis lõpuks pika ringiga temani tagasi jõudis («Seesama auto, mis mul toona oli – leidsin selle hiljem Soome pealt üles.»), enne kui kolis Toyota Celica peale.

«1992 sain ma Soome rallil sõita neljaveolise Celicaga ja esimest korda tehasetiimis. Mul on suurepärane mälestus Harju kiiruskatsest, kui sain kohe esimesel läbimisel selle masinaga katsevõidu. Okei, sain Markkuga (Alen, kuuekordne Soome ralli võitja; Grönholm ja Hannu Mikkola on koduralli võitnud seitsmel puhul – V. V.) sama aja, aga ikkagi oli oivaline algus. Lõpuni ma muidugi ei jõudnud, nagu te isegi ette kujutada võite,» lubab Grönholm enda kulul ühe korraliku naerupahvaka – katkestada tuli toona juba viiendal kiiruskatsel.

Peugeot 206 – puhas õnn

«90ndatel olid mul istumise all päris pikalt Celicad, kuni 1997. aastal tulid lõpuks WRC-masinad. Ma olin toona esimene sõitja, kes sai endale Toyota Corolla, millel oli väga mõnus «joystick»-käiguvaheti. Fordil oli vist küll esimesena see kast, kus käike sai vahetada ainult üles-alla, aga siis tuli Toyota oma mugava kangiga,» liigub Grönholm oma meenutustes juba WRC-masinate ajastusse. «Otse loomulikult vahetasin ma kaugelt liiga palju ja täiesti vales kohas käike, sest see oli liiga lihtne,» naerab ta.

«See juhtus 1997. aastal, kui MM-sarjas olid ülimad Mitsubishid. Veel 1999. aastal suutis Tommi (Mäkinen, neljakordne maailmameister Lanceril aastatel 1996–1999 – V. V.) sellega MM-tiitli võita, aga siis jäid nad konkurentidest maha, sest liiga jäik vedrustus ei suutnud teistega sammu pidada.

Ja siis tuli kuulus Peugeot 206 – selle ajastu ilmselgelt kõige parem masin! Oli puhas õnn olla algusest peale selle meeskonna osa ja autot koos tiimiga arendada,» räägib Grönholm, kelle kahe MM-tiitli vahele võitis ühe MM-esikoha Richard Burns Subarul. Meeskondlikus arvestuses ei saanud neil kolmel aastal Peugeot’le vastu keegi.

2003 võitis oma ainsa MM-tiitli norralane Petter Solberg Subarul, aga sisuliselt oli MM-sarjas juba alanud prantslaste ajastu – Peugeot’ Fordi vastu vahetanud Grönholm suutis küll 2006 ja 2007 tiimiga võita meeskondliku arvestuse, kuid kõik ülejäänud tiitlid kuulusid vastavalt C4 ja DS3 autosid kasutanud Citroënile ja nende liidrile Sebastien Loebile. Kui üks prantslane 2013. aastal pensionile läks, haarasid MM-sarjas ohjad Sebastien Ogier ja tema Volkswageni meeskond, kelle valitsemisel möödusid viimased neli hooaega.

Ja nõnda olemegi tänavuses aastas, kus WRC sarjas algas taas uus ajastu – võimsamad masinad ja agressiivsem aerodünaamika tähendavad, et keskmiste kiiruste poolest on WRC tagasi tasemel, kus pole oldud juba aastakümneid. Kuigi Grönholmi aktiivne võidusõitjakarjäär lõppes juba 2007. aastal, on ta uute masinatega hästi kursis – just tema käe all sai suuresti oma näo Volkswagen Polo WRC 2017. aasta mudel.

Polo 2017 – lõbus, aga kas ka kiire?

Grönholm oli Polo roolis juba ohtralt testikilomeetreid läbinud, kui tuli uudis, et Saksa kontsern tõmbub autorallist tagasi. «Ma ei olnud meeskonna ametlik piloot, nii et mind see otsus väga ei raputanud, aga rallimeestel ei olnud kindlasti tore tunne, sest mingeid kuulujuttegi ei ringelnud,» meenutab soomlane uudist, mis jahmatas rallimaailma.

Volkswageni üliedukas sõitjate trio pidi leidma uued töökohad: Sebastien Ogier maandus Ott Tänaku kõrval M-Sportis, Latvala Toyotas ning Andreas Mikkelsen lööb loetud rallidel kaasa Citroëni ridades. Polod ei näe sellistena, nagu nad loodi, ilmavalgust aga kunagi. «Kaks testiautot olid kindlasti ja võistlusmasinad kohe-kohe hooaja alguseks valmimas, nii et kas neli või viis masinat,» arutleb Grönholm, mitu autot oli Volkswagen jõudnud ehitada.

Kui viimased neli hooaega kulgesid kõik Saksa autotootja ülemvõimu all, siis tänavu on MM-sari meeldivalt tihe. Ometi jääb nüüd ilmselt igaveseks argumenteeritud vastuseta küsimus, kas Volkswagen oleks suutnud konkurentide ees domineerida nagu varemgi? Näiteks Mikkelsen tunnistas Poola etapil, et rallilt rallile võivad tingimused erineda, aga terve aasta kokkuvõttes oleksid Polod olnud väga kiired masinad. Norralane võrdleb Volkswagenit tänavu istumise all olnud Citroën C3 WRCga, mis tänavustest ralliautodest kõige tujukam.

Mida arvab Polo võimalustest Grönholm, kes sai võrdlusmomendiks istuda Soomes Toyota rooli? Kahekordne maailmameister valib hoolikalt sõnu: «Mul on üpris hea aimdus, aga ma ei hakka seda välja ütlema, sest asjaosalistele ei meeldi, kui sel teemal sõna võtan. Ütleme nii, et mulle tundub, et konkurents on praegu WRCs väga tihe ehk mitte miski ei tule kergelt ja kõik autod on üpris sarnasel tasemel.»

Pika meenutustejutu lõpetuseks on paslik pärida, milline on läbi aegade Grönholmi lemmikauto olnud. «Ma vastan sellele küsimusele alati samamoodi: minu lemmikuks jääb alati Peugeot 206, sest see oli minu ajastu masin ja ma võitsin sellega MM-tiitlid. Aga nüüd, kui mul on tekkinud võimalus sõita nende uute masinatega – olgu see Volkswagen või Toyota –, siis selgelt lähevad need aina paremaks. Need on nii kerged ja lihtsad kontrollida.»

Ehk küsimus tuleb veidi ümber sõnastada: milline on olnud soomlase jaoks kõige lõbusam auto? Grönholm mõtleb pikalt, enne kui nendib: «Võib-olla see uus Volkswagen.» Kahjuks ei saa seda lõbu enam keegi nautida.

INFOKAST

Marcus Grönholm

Sündinud 5. veebruaril 1968
Autoralli maailmameister 2000, 2002
152 MM-ralli starti (30 esikohta, 542 katsevõitu)
Sõitnud Toyota, Peugeot’ ja Fordi meeskonnas

LISALUGU

Grönholmi poeg ihkab rallile

Autosport on Grönholmidel veres – Marcus on kahekordne maailmameister ja ralliradasid mõõtis tema isa Ulfki. Nüüd on kord poja Niclase käes: noorem Grönholm on oma alaks valinud aga sootuks rallikrossi.

«Ma arvan, et sinna see koer maetud oli – et ta ei tahtnud käia isa jälgedes, vaid ajada oma asja ja seetõttu me rallikrossi projekti alustasimegi,» rääkis Marcus Grönholm poja tegemistest. «Tegelikult on ta minu käest juba uurinud, kas me võiksime järgmisel talvel ehk mõne ralli kaasa teha. Mingit plaani, et sellest saab tema karjäär, praegu pole, aga samas olen teda rallirajal oma Mitsubishiga sõitmas jälginud ja ta ei näinud üldse halb välja. Päris okei! Nii et potentsiaalselt võib see mulle kalliks maksma minna,» naerab isa, et pärisralli on rallikrossist kõvasti kulukam hobi.

Kui praegu maitseb vanem Grönholm rallikrossis peamiselt tiimibossi ametit, siis varem on ta seal ka võistelnud. «Ma olin esimene rallimees, kes selle sammu astus (praeguseks on rallikrossi manu läinud näiteks Petter Solberg ja Sebastien Loeb – V. V.). Osalesin sõitudel siin ja seal, võistlesin paaril korral USAs… Rallikross meeldib mulle väga, aga pärast rallikarjääri lõpetamist ei tahtnud ma kohe sinna otsa võtta järgmist hooajapikkust kohustust, mis tähendanuks, et ühel nädalavahetusel olen siin, järgmisel seal… Tahtsin lihtsalt lõpetada.»

Grönholmi kohatised rallikrossivõistlused lõppesid 2012. aastal, kui ta sõitis X-mängudel otsa betoonpostile ja kaotas avarii tagajärjel teadvuse. Rohkem pole soomlast võistlusradadel nähtud.

Tagasi üles