Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prognoos lubab õhtuks ülipikki odakaari

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Odaviskaja Magnus Kirt. | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Neljapäevases odaviske kvalifikatsioonis eraldati terad sõkaldest. Esimest korda sel sajandil pidid odaviskajad lõppvõistlusele pääsemiseks lennutama oda üle 83 meetri ning seda suutis Londoni olümpiastaadionil rekordiliselt 13 meest.

Finaal tuleb veelgi kõrgetasemelisem, arvab odavisketreener, Londonis Magnus Kirti ja Tanel Laanmäed juhendav Heiko Väät. «Noored näevad, et 13 odaviskajat finaalis – väga äge! Ja need 13 pole mitte niisama vennad, vaid kõva tasemega. Nemad siia nalja tegema ei tulnud!» sõnab Väät.

MM-finaali kohta tegi esimese tormihoiatuse maailma hooaja edetabelijuht, tänavu 94.44 visanud Johannes Vetter, kes nagu muuseas viskas kvalifikatsiooni avakatsel 91.20. Nii kaugele pole ükski odaviskaja MMi kvalifikatsioonis oda lennutanud, sakslane ületas Jan Železny 16 aastat tagasi visatud tulemuse 46 sentimeetriga.

Et vise oli niivõrd ootamatu, selgitab kõige paremini ehk see, et üks kaameramees pääses lennanud ja lennanud ja lennanud oda eest napilt ära. Vetter ise muigas, et võib sooritusega rahul olla.

Finaaliks valmistutakse karjamaal

«Ma ei saanud minna kvalifikatsiooni viskama vaid 80-protsendilise jõuga. Mul polnud mingit taktikat, andsin endast kõik. Tundsin end pärast soojendust väga hästi. Kvalifikatsioon polnud minu jaoks suur asi, sest vaja oli visata vaid 83 meetrit,» sõnas Vetter.

Kui Kirt tegi oma töö kohe esimese katsega ära ning pääses võidukarjatuse saatel 83.86ga kümnendana finaali, siis teisele eestlasele Tanel Laanmäele jäi 83 meetrit kättesaamatuks. Parimal katsel suutis ta visata 76.41, sest kuigi võimu oli sees palju, läks kogu keha ühel hetkel täiesti kangeks. «Oda muutus lihtsalt raskeks ning ei leidnud seda kerget ja head tunnet,» sõnas Laanmäe.

Väät nentis, et ettearvamatus ja heitlikkus on odaviskesse sisse programmeeritud. «Odavise ongi selline, et võid täiega visata, aga keegi ei garanteeri, kas tulemuseks on 76 või 90 meetrit. See on täiesti ettearvamatu. Tõsi, Vetteri-sugusel mehel on 83 meetrist väga palju ruumi veel edasi, Tanelil jälle mitte,» sõnas Väät.

Väädi sõnul näitas juba soojendus ära, kes end parimate sekka viskab, ning see võib määravaks saada ka lõppvõistlusel. Olümpiastaadionilt viie minuti pikkuse bussisõidu kaugusel asuv soojendusstaadion on aga omaette nähtus, mis meenutab pigem karjamaad kui normaalset heiteväljakut.

«Need, kes raja pealt viskasid ja põllu peale ei roninud, tegid ka tulemuse. Kes põllule visata üritasid, neil läks võistlus metsa. Pärast vihmasadu oli seal mudane ja üldse väga imelik,» rääkis Väät. «Sellist soojendusstaadionit pole ma kunagi näinud. Heinakõrred olid poole sääreni. Karjamaa on ka siledam, ausalt!»

Ka tänavu isikliku tippmargi 93.90ni nihutanud Thomas Röhler, kes pidi kvalifikatsioonist edasisaamiseks kasutama kahte katset, tegi korraldajatele märkuse. «Olin oma soojendusvisetega rahul, aga siis pidin 20 minutit kuskil põllul ootama,» sõnas ta.

Lõpuks Kirti ühe sentimeetriga edestanud Röhler lisas, et polnud esimesel katsel 80.66 visates mitte kehv, vaid tahtis lõppvõistluse eel paremat tunnetust leida: «Finaalis on kõik kohad lahtised. Kutid tahavad sakslaste elu kindlasti raskeks teha, aga meie neile võlgu ei jää. Pean tasakaalukas olema, sest nägime väga häid tulemusi.»

Kas ja kes viskab maailmarekordi?

Vetter lubab, et laupäeval võib kõike juhtuda. «Minu esimene eesmärk on medal. Võin üle 90-meetrise viskega rahul olla. Maailmarekord on aga kaugel. Mõned võivad mõelda, et see on vaid neli meetrit kaugemal, aga 94 ja 98 meetri vahel on vaks vahet,» rääkis ta.

Väädi sõnul on Londoni olümpiastaadionil kõik tingimused maailmarekordiks loodud. Kellaeg on hiline (võistlus algab kohaliku aja järgi kell 20.15), rada kiire, publikutoetus võimas ning ilmateadegi tundub paljutõotav. «Muidugi on see võimalik. Kümme lisameetrit võib igaühel tulla. Kui kõik õnnestub, siis miks mitte. Tal on kõik olemas, et seda visata, aga kui ta spetsiaalselt seda ründama hakkab, võib muidugi üritus luhta minna,» arvas Väät.

Röhler ei kavatse kaasmaalase elu lihtsaks teha. «Kui keegi kukub oma tulemusega uhkeldama, ei heida see meid veel konkurentsist välja!» teatas ta ja lisas, et kolm medalit (lisaks Vetterile ja Röhlerile on tänavu 88.79 visanud Christian Hoffmann – toim) on sakslaste unistus.

Mida suudab lõppvõistlusel Kirt?

Mida võiks teha aga Kirt? Elu parimal võistlusel 86.65 visanud eestlane on lõppvõistlusele jõudnud sportlaste isiklike rekordite võrdluses kümnes mees ning Väät ei varja, et siit on eesmärk esikaheksasse tõusmine. Nüüdseks on Kirdil ka omajagu välisvõistluste kogemust.

«Kui eelmisel aastal ei suutnud ma välismaal üldse kaugele visata, siis tänavu sain sellest murest üle. Amsterdami EM lõi enesekindluse kõvasti kõikuma, kuid tänavu saavutasin enam-vähem stabiilse taseme. Liiga enesekindlalt ma siia ei tulnud, olin veidi aukartlik,» rääkis Kirt.

Eile tegi odaviskaja kerge jooksuringi ning hoidis toonust. Lõppvõistlust kavatseb ta nautida. «Õnneks on mul päevase vahega võistlemise kogemus varasemast olemas. Laupäeval ei lähe ma püüdma kindlat tulemust või kohta, vaid üritan võistlust nautida. Liigseid pingeid endale peale ei pane.»

INFOKAST/RISTTABEL

Meeste odaviske MMi kvalifikatsioonid 2001–2017

Käimasoleva ja ülejäänud kaheksa sel sajandil toimunud MMi meeste odaviske kvalifikatsioonivõistluse tulemusi kõrvutades tuleb tõdeda, et tase pole kunagi olnud nii kõva kui 2017. aastal, sest mitte kunagi varem 1) pole pidanud lõppvõistlusele pääsemiseks viskama 83 meetrit, 2) pole kvalifikatsiooni võitja ületanud 91 meetri joont.

aasta    kvalifikatsiooninorm   parim tulemus                   viimane edasipääseja

2001    84.00 (6 täitjat)         Jan Železny 90.76              Li Rongxiang 81.78

2003    81.00 (5 täitjat)         Boris Henry 83.43              Miroslav Guzdek 77.24

2005    81.00 (3 täitjat)         Sergei Makrov 85.08           Tomas Intas 77.08

2007    82.00 (8 täitjat)         Vadims Vasilevskis 87.37     Eriks Rags 79.79

2009    82.00 (3 täitjat)         Vadims Vasilevskis 86.69     Antti Ruuskanen 78.69

2011    82.50 (2 täitjat)         Guillermo Martinez 83.77     Antti Ruuskanen 81.03

2013    82.50 (3 täitjat)         Tero Pitkämäki 84.39          Risto Mätas 80.18

2015    83.00 (7 täitjat)         Andreas Hoffmann 86.14     Johannes Vetter 80.86

2017    83.00 (13 täitjat)       Johannes Vetter 91.20         Marcin Krukowski 83.49

Tagasi üles