Kas seitsmes erinev meister seitsme EMi jooksul?

Prantsusmaa koondislane Guillaume Samika tähistab 2009. aasta EMi poolfinaalis Venemaa üle saavutatud võitu. Foto: OSMAN ORSAL/REUTERS

30. võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir algab ajastul, kus Vana maailma võrkpalli tase on ühtlustumas, sest kuus eelmist EMi on andnud alati erineva meistri, kes jaotvad ühtlaselt üle Euroopa. Varem olid asjad teisiti – pikalt oli medalite jagamine sisuliselt idabloki maade siseasi.

Vahemikus 1950 - 1985 peetud 13-l EM-finaalturniiril jõudis mitte idablokki kuuluv riik nelja parema sekka vaid kolmel korral, kusjuures mitte kunagi finaali. Euroopa võrkpalli valitsenud Raudset eesriiet suutis antud vahemikus paotada vaid Prantsusmaa, kes võitis 1951 ja 1985 pronksmedali ning oli 1979. aastal neljas.

Eesti tituleerituim võrkpallur Viljar Loor tuli Nõukogude Liidu koondise koosseisus Euroopa meistriks viiel korral - 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983. Foto: Lembit Peegel

Ülejäänud esinelikukohad jagasid tolles vahemikus omavahel ära Nõukogude Liit (10 meistritiitlit), Tšehhoslovakkia (2 meistritiitli), Rumeenia (1 meistritiitel), Bulgaaria, Ungari, Poola (5 järjestikust hõbedat vahemikus 1975-1983), Jugoslaavia ja Ida-Saksamaa. Kurss muutus 1987. aasta EMil Belgias. Nõukogude Liit tuli küll üheksandat korda järjest Euroopa meistriks, ent järgmised kohad hõivasid Prantsusmaa, Kreeka ja Rootsi.

Punamasina valitsusaeg lõppes kaks aastat hiljem, kui oma esimese EM-tiitli võitis Itaalia, kellest saigi uus valitseja - vahemikus 1989-2005 võitis Itaalia kuus Euroopa meistritiitlit üheksast võimalikust. Medaliriikide sekka lisandusid tol ajastul Rootsi ja Holland, kes pärast kahte pronksi (1989 ja 1991) ning kahte hõbedat (1993 ja 1995) 1997. aastal Euroopa meistriks krooniti.

Itaalia valitsusaja lõpetas Euroopa võrkpallimaastiku ühtlustumine, sest alates 2007. aastast on Euroopa meistriks tulnud viis erinevat riiki - Hispaania (2007), Poola (2009), Serbia (2011), Venemaa (2013) ja Prantsusmaa (2015). Medalimängudele on jõudnud ka üllatajaid - 2007. aastal saavutas Soome neljanda koha ning 2015. aastal võitis Sloveenia hõbemedali.

29 senise EM-finaalturniiri jooksul on Euroopa meistriks tulnud üheksa riiki (arvestades, et Venemaa ja Serbia on vastavalt Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia järglased) ning medal on ette näidata 14 riigil. EMil on osalenud 31 praegust Euroopa riiki, lisaks kahel puhul (1955 ja 1958) Egiptus, korra Tuneesia (1958) ning mitmel puhul hiljem Lääne-Saksamaaga ühiseks Saksamaaks saanud Ida-Saksamaa.

Eesti koondis mängib EMil neljandat, meie põhjanaaber Soome 17. korda. Läti on EM-finaalturniirile jõudnud korra (1995. aastal saadi 11. koht), Leedu mitte kunagi. Viimane EMi debütant oli 2013. aastal Valgevene, tänavu Poolas mängiva 16 koondise seas pole ainsatki debütanti.

Meenutus 2009. aasta EM-finaalturniirist, kui Venemaa koondislase Semen Poltavski ründelööki proovivad blokeerida Jaanus Nõmmsalu, Janis Sirelpuu ja Kert Toobal. Neist viimane kuulub Eesti koondisesse ka tänavusel EMil. BULENT KILIC/AFP/Scanpix Foto: BULENT KILIC/AFP

Eelmiste EM-finaalturniiride esinelikud:

1948: 1. Tšehhoslovakkia, 2. Prantsusmaa, 3. Itaalia, 4. Portugal. (mängupaik Itaalia, 6 osalejat)
1950: 1. Nõukogude Liit, 2. Tšehhoslovakkia, 3. Ungari, 4. Bulgaaria. (Bulgaaria, 6)
1951: 1. Nõukogude Liit, 2. Bulgaaria, 3. Prantsusmaa, 4. Rumeenia. (Prantsusmaa, 10)
1955: 1. Tšehhoslovakkia, 2. Rumeenia, 3. Bulgaaria, 4. Nõukogude Liit. (Rumeenia, 14)
1958: 1. Tšehhoslovakkia, 2. Rumeenia, 3. Nõukogude Liit, 4. Bulgaaria. (Tšehhoslovakkia, 20)
1963: 1. Rumeenia, 2. Ungari, 3. Nõukogude Liit, 4. Bulgaaria. (Rumeenia, 17)
1967: 1. Nõukogude Liit, 2. Tšehhoslovakkia, 3. Poola, 4. Ida-Saksamaa. (Türgi, 20)
1971: 1. Nõukogude Liit, 2. Tšehhoslovakkia, 3. Rumeenia, 4. Ida-Saksamaa. (Itaalia, 22)
1975: 1. Nõukogude Liit, 2. Poola, 3. Jugoslaavia, 4. Rumeenia. (Jugoslaavia, 12)
1977: 1. Nõukogude Liit, 2. Poola, 3. Rumeenia, 4. Ungari. (Soome, 12)
1979: 1. Nõukogude Liit, 2. Poola, 3. Jugoslaavia, 4. Prantsusmaa. (Prantsusmaa, 12)
1981: 1. Nõukogude Liit, 2. Poola, 3. Bulgaaria, 4. Tšehhoslovakkia. (Bulgaaria, 12)
1983: 1. Nõukogude Liit, 2. Poola, 3. Bulgaaria, 4. Itaalia. (Ida-Saksamaa, 12)
1985: 1. Nõukogude Liit, 2. Tšehhoslovakkia, 3. Prantsusmaa, 4. Poola. (Holland, 12)
1987: 1. Nõukogude Liit, 2. Prantsusmaa, 3. Kreeka, 4. Rootsi. (Belgia, 12)
1989: 1. Itaalia, 2. Rootsi, 3. Holland, 4. Nõukogude Liit. (Rootsi, 12)
1991: 1. Nõukogude Liit, 2. Itaalia, 3. Holland, 4. Saksamaa. (Saksamaa, 12)
1993: 1. Itaalia, 2. Holland, 3. Venemaa, 4. Saksamaa. (Soome, 12)
1995: 1. Itaalia, 2. Holland, 3. Jugoslaavia, 4. Bulgaaria. (Kreeka, 12)
1997: 1. Holland, 2. Jugoslaavia, 3. Itaalia, 4. Prantsusmaa. (Holland, 12)
1999: 1. Itaalia, 2. Venemaa, 3. Jugoslaavia, 4. Tšehhi. (Austria, 8)
2001: 1. Jugoslaavia, 2. Itaalia, 3. Venemaa, 4. Tšehhi. (Tšehhi, 12)
2003: 1. Itaalia, 2. Prantsusmaa, 3. Venemaa, 4. Serbia ja Montenegro. (Saksamaa, 12)
2005: 1. Itaalia, 2. Venemaa, 3. Serbia ja Montenegro, 4. Hispaania. (Itaalia ning Serbia, 12)
2007: 1. Hispaania, 2. Venemaa, 3. Serbia, 4. Soome. (Venemaa, 16)
2009: 1. Poola, 2. Prantsusmaa, 3. Bulgaaria, 4. Venemaa... 14. Eesti. (Türgi, 16)
2011: 1. Serbia, 2. Itaalia, 3. Poola, 4. Venemaa. (Austria ja Tšehhi, 16)
2013: 1. Venemaa, 2. Itaalia, 3. Serbia, 4. Bulgaaria... 12. Eesti. (Taani ja Poola, 16)
2015: 1. Prantsusmaa, 2. Sloveenia, 3. Itaalia, 4. Bulgaaria... 11. Eesti. (Bulgaaria ja Itaalia, 16)

Võrkpalli EMi kõigi aegade medalitabel

	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
Venemaa	13	3	5	21
Itaalia	6	4	3	13
Tšehhi	3	4	0	7
Serbia	2	1	7	10
Poola	1	5	2	8
Prantsusmaa	1	4	2	7
Holland	1	2	2	5
Rumeenia	1	2	2	5
Hispaania	1	0	0	1
Bulgaaria	0	1	4	5
Ungari	0	1	1	2
Sloveenia	0	1	0	1
Rootsi	0	1	0	1
Kreeka	0	0	1	1