Võrkpall - idabloki paraadalast on saanud terve Euroopa mäng

Ott Järvela
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa koondislane Guillaume Samika tähistab 2009. aasta EMi poolfinaalis Venemaa üle saavutatud võitu.
Prantsusmaa koondislane Guillaume Samika tähistab 2009. aasta EMi poolfinaalis Venemaa üle saavutatud võitu. Foto: OSMAN ORSAL/REUTERS

30. võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir algab ajastul, kus Vana Maailma võrkpalli tase on ühtlustumas. Kuuel eelmisel EMil on iga kord meistriks tulnud eri riik, võitjariigid jaotuvad ühtlaselt üle Euroopa. Varem olid asjad teisiti: pikalt oli medalite jagamine peamiselt vaid idabloki maade siseasi.

Aastail 1950–1985 peetud 13 EM-finaalturniiril jõudis idablokki mitte kuuluv riik nelja parema sekka vaid kolm korda, kusjuures mitte kunagi finaali. Raudset eesriiet Euroopa võrkpallis suutis selles vahemikus paotada vaid Prantsusmaa, kes võitis 1951 ja 1985 pronksmedali ning oli 1979. aastal neljas.

Ülejäänud esinelikukohad jagasid tollal omavahel ära Nõukogude Liit (kümme meistritiitlit), Tšehhoslovakkia (kaks meistritiitli), Rumeenia (üks meistritiitel), Bulgaaria, Ungari, Poola (viis järjestikust hõbedat vahemikus 1975–1983), Jugoslaavia ja Ida-Saksamaa. Kurss muutus 1987. aasta EMil Belgias. Nõukogude Liit tuli küll üheksandat korda järjest Euroopa meistriks, ent järgmised kohad hõivasid Prantsusmaa, Kreeka ja Rootsi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles