Laulev revolutsioon Eestit ei päästnud

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti koondis üritas, kuis jaksas, aga avamängus jäi võit koju toomata
Eesti koondis üritas, kuis jaksas, aga avamängus jäi võit koju toomata Foto: CEV

Eesti võrkpallikoondis pidi EM-finaalturniiri esimeses ja ilmselt ka kõige olulisemas matšis tunnistama Soome rahvusmeeskonna paremust. Kuigi 0:2 kaotusseisust võideldi end viigini, jäädi lõpuks viiendas geimis alla 2:3 (21:25, 22:25, 27:25, 25:22, 9:15).

Eesti ja Soome hümn on teatavasti sarnased kui kaks tilka vett ja Soome võrkpallifänne on Poola kohale sõitnud hinnanguliselt kaks korda nii palju kui eestlasi. Aga kui meie hõimuvelled pidid hümni laulma oma häälepaelte peal, siis Eesti poolehoidjatele laenas oma hääle Ivo Linna.

Poolenisti Gdanskis, poolenisti Sopotis paiknev Ergo Arena saal kaikus «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» viisis ning korraks ei olnud eestlasi siin saalis kaks korda vähem. Me olime soomlastega täpselt sama suured!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles