Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti võrkpallikoondis – põhjatu inspiratsiooniallikas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Entusiastlik võrkpallifänn Kertu Laak ei saanud lihtsalt Poolast eemale jääda - vaatamata lähenevale klubihooajale reisis ta kaheks mänguks Eesti meeskonda toetama. | FOTO: Viljar Voog

Eesti võrkpallinaiskonna diagonaalründaja Kertu Laak läheb vastu oma esimesele hooajale profisportlasena: Soomes tuleb Salo klubiga kaitsta kohalikku meistritiitlit ning teha ilma ka Meistrite liigas. Keset kõige kibedamat ettevalmistust otsustas Laak aga treenerilt paar päeva priiks küsida, et tulla Poola EMile kaasa elama meie rahvusmeekonnale.

«Entusiasm on selle asja nimi. Küsisin treenerilt viisakalt, kas mul lubatakse tulla, ja öeldi, et võin neljaks päevaks minna. Siin ma nüüd olen,» naeris Laak, kes eilset mängu Poolaga enam oma silmaga näha ei saanud, sest igapäevatöö kutsus 19-aastase võrkpalluri tagasi Soome. «Võistkonnas muidugi öeldi, et Kertu läheb vaatama, kuidas Eesti Soomele kaotab, aga nüüd ma vähemalt julgen tagasi minna ja ei pea päris pea norus käima,» lisas Laak. Meie meeskond ei jäänud häbisse kummaski tulemusega 2:3 kaotatud mängus.

«Mulle meeldib, kuidas nad on näidanud võitluslikkust ja üheski seisus ei anta alla. Isegi kui selja taga on nii pikk suvi, suudetakse ikkagi näidata päris head mängu,» kiitis Eesti naiskonna liige meestes peituvat sisu. «Ma loodan, et neil jätkub veel jõudu hakata vastu ka Poolale. Kaks pikka viiegeimilist ja mõnes mõttes ka masendavat mängu on selja taga. Koguda tuleb end eriti just vaimselt. Samas on see ka selline mäng, kus pingeid on vähem kui Serbia vastu.» Kaotada polnud midagi, vaid võita.

Soome liigahooaja alguseni on aega alla kuu ning Salo eesmärgid, nagu enne mainitud, on kõrged. Kuidas on üldse võimalik, et 188 sentimeetri pikkune diagonaalründaja sai loa keset treeninguperioodi isegi lühikesele puhkusele minna?

«Ettevalmistusperiood on muidugi oluline ja naiskond pidas minu äraolekul ka paar sõpruskohtumist, aga eks treener sai aru, et tegu on õppereisi, mitte niisama rannas peesitamisega. Ise loodan, et sain kogemuse võrra rikkamaks,» selgitas Laak. «Motivatsiooni sain juurde – see rahvamass on võimas ja tahaks ise ka kunagi sellise ees mängida. Juba seal sees olla ja kaasa elada on väga võimas tunne ja usun, et väljakul on veel parem.»

Kas profielu istub?

Kuigi Laak on juba Eesti naiskonna põhitegija, ootab noort neiut tänavu ees alles esimene võõrsilhooaeg – lõpetada tuli gümnaasium, ja selle lõpetas ta kuldmedaliga. Kui oli selge, et kevadel Kohilaga Eesti meistriks kroonitud Laak läheb välismaale profisportlase leiba maitsma, tuli pakkumisi ka näiteks Itaaliast ja Saksamaalt, aga lõpuks valis ta mängupaigaks just Soome meisterklubi.

«Märgid näitavad, et see oli minu jaoks õige suurusega samm,» ütles Laak. Ta ei tahtnud kohe esimese välisklubiga liiga suurt hüpet teha. Juba Soomeski olid esimesed trennid karmimatest karmimad: vahetu emotsiooniga blogipostituses kirjeldas ta neid kui mõrvarlikke. Laak naerab paarikuisele ajale tagasi mõeldes ja kinnitab, et nüüd on koormus kahanenud. Samas on tegu ikka millegi Eestis kogetust erinevaga. «Intensiivsus on suurem, trenni tase kõrgem. Ma olen hästi rahul, et selle sammu tegin, ja praegu on tunne, et trennid lähevad ajapikku lihtsamaks. Järelikult toimub mingi areng.»

Peale füüsilise arengu nendib Laak ka võõrsile kolimisega toimunud muutust kõrvade vahel. «Ma olen praegu seda üksielamist isegi mõnevõrra nautinud – uus kogemus. Mine tea, võib-olla tekib millalgi koduigatsus, aga ma ei ole ka katastroofiliselt kaugel ehk kindlasti tekib võimalusi koju tulla. Kogu see elu profisportlasena on mind natukene muutnud. Mitte küll täiesti teiseks inimeseks, aga natukene ikka.»

Maagiline sõna eelnevas lauses on «profisportlane». Olgu Eestis ambitsioonid kui kõrged ja treeningud kui rasked tahes, professionaalseteks võrkpalluriteks naised end kodumaal pidada ei saa. Nüüd on Laak esimest korda seisus, kus tähelepanu ei nõua kool, vaid tema elu koosnebki sisuliselt võrkpallist.

Seoses sellega on ta endale seadnud eesseisvaks hooajaks ühe sihi, mis kõigist teistest ülem. «Klubi jaoks on hästi oluline kaitsta Soome meistritiitlit, mis on siis ka muidugi mulle tähtis, ja ka Meistrite liigas tahaks kindlasti hästi esineda ja saada kogemusi. Aga tegelikult on põhiline, et tunneksin end hästi ja saaksin selguse, kas see elu ikka on minu jaoks. Tahan endale tõestada, et saan profisportlasena hakkama.»

Kohustuste koorem Laagi õlul on raske. «Teine diagonaalründaja on minust aasta noorem ja lõpetab alles kooli. Mind võeti ikka põhimängijaks,» rääkis ta. Ajal, kui Laak EMil viibis, ei kaotanud Salo samas ühtegi kontrollmängu – äkki on paremusjärjestus nüüdseks muutunud? «Ma loodan, et mind vajatakse edaspidigi,» muheles võrkpallur.

Koondis areneb mänghaaval

Paralleelsest meeste EMiga selgitasid vana maailma naiskonnad välja viimased järgmisel aastal peetavale MM-finaalturniirile pääsejad. Eesti naiskonnale lõppes turniir juunis teises kvalifikatsiooniringis, kui jäädi 0:3 alla Saksamaale, Sloveeniale ja Portugalile, kuid alistati 3:1 Soome ja 3:2 Prantsusmaa. Igati viisakad tulemused, sest veel selle kümnendi alguses Eesti koondist ei eksisteerinud, nüüd aga kasvab naiste enesekindlus ja paraneb kokkumäng iga matšiga.

«Soome oli meie jaoks tõestamise koht,» tõdes Laak. Soome alistati ka mullu EM-valiksarjas, kuid seekord palju ilusama ja kindlama mänguga. «Ja ka see, et suutsime Prantsusmaad võita – nemad on väga tugev võrkpalliriik. See valiktsükkel läks igati korda.»

Kuigi lõpuks on meie naiste koondise saatus vaid nende endi teha, saavad nad kasu ka meie EMil hiilanud meeste motiveerivast esinemisest, kinnitas Laak. «Seda on ainult hea näha, kuidas meestel hästi läheb, ja ka naiskond muutub üha professionaalsemaks. Ma loodan et see areng jätkub ja kui mehed teevad jätkuvalt häid tulemusi, siis see avaldab ka meile mõju.»

Eesti võrkpallimeeskonnal on seega peale kaasmaalaste rõõmustamise funktsiooni ka ametikaaslase inspireerimise faktor. Väärtuslik üksus!

***

Eesti-Poola kohtumine lõppes pärast Postimehe trükkiminekut. Vaata tulemust, videoid ja järelkaja sport.postimees.ee

Tagasi üles