Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Andres Sõbra korvpallikommentaar: just Kanguri-tüüp ongi Kalevil aastaid puudu olnud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kristjan Kangur Pallacanestro Varese meeskonna särgis. | FOTO: Daniele Montigiani/Lapresse/Scanpix

Vaadates korvpalli EMil Soome korvpallikoondise 20-aastase liidri Lauri Markkaneni esinemist, tuleb meelde aeg, kui elasin ja töötasin Soomes. Seda aega oli kokku kümme aastat ning usun, et olen seetõttu enamikust Eesti korvpallisõpradest Markkaneni taustaga paremini kursis.

Markkaneni isa Pekka on endine Soome koondislane ning ka tema ema Riikka oli nooruses Soome tasemel tippkorvpallur. Kui Markkaneni isa meenutas mängijatüübilt Vallo Allingut, siis ema oli kiire ja osav. Igatahes on praegu EMi Soome publikut rõõmustaval staaril väga head korvpalligeenid.

Peale selle on Pekka Markkanen väga sihikindel mees. Kui Laurit taheti 16-aastasena Hispaaniasse mängima kutsuda, astus ta vahele ning ütles, et kõigepealt peab poeg ära lõpetama Helsingis asuva Mäkelanrinte spordikooli, kus minagi omal ajal õpetajana töötanud olen ja mis on analoogne meie Audentesega.

Kui see tehtud, läks ta edasi Arizona ülikooli ning nüüd ootavad juba NBA ja Chicago Bulls. Kõva käik Markkaneni vanematelt; Eestis näeb enamasti paraku vastupidist suhtumist, noored saadetakse iga hinna eest välismaale ära.

Dettmanni juurde tulevad kõik

Soome koondise puhul tahan rõhutada ka peatreener Henrik Dettmanni isikut. Näiteks mina ei saanud omal ajal Janari Jõesaart koduseks U20 EMiks USAst kätte ning sel suvel polnud Maik-Kalev Kotsarit ega Rauno Nurgerit samuti Eesti koondist aitamas, aga 2002. aastal Saksamaa koondise juhendajana MM-pronksi võitnud Dettmanni meeskonda tulevad kõik Soome noored kohale.

Soomel on praegu tõesti hea meeskond. Võib-olla ühte heal tasemel pikka meest oleks juurde vaja, aga kõva koosseis ikkagi. Meeskonnavaim on neil tugev ja usun, et seni püüdmatuks jäänud veerandfinaal on neile seekord jõukohane. Tõsi, pääs nelja hulka  oleks juba ootamatu, sest Euroopa kaheksa parema seas on tase juba Soome jaoks veidi liiga kõva.

Miks Soome korvpall viimase veerandsaja aastaga Eestist mööda on tuhisenud? Kontekst loeb. Kui Eesti parimad mängisid Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osalenud Tallinna Kalevis, kes kohtus regulaarselt Moskva CSKA ja Dinamoga, oli meil hea areneda ja polnud keeruline Soomest jagu saada. Nüüd nokime natuke Ühisliigat, ei enamat.

Soomlased on aga Dettmanni eestvedamisel läinud järjepidevalt USA ülikoolidesse mängima ja saanud sealt hea tausta. Teine tähtis moment on, et praegu annavad põhjanaabrite koondises tooni kunagi Soome mängima tulnud ja sinna elama jäänud ameeriklaste pojad Shawn Huff ja Gerald Lee.

Kangur kui vaimne isa

Korvpalli EMist rääkides ei saa kuidagi kiitmata jätta ka teisipäeval Venemaast jagu saanud Lätit. Neil on praegu koos ikka väga hea põlvkond eesotsas NBA meeste Kristaps Porzingise ja Davis Bertansiga ning lisaks eneseusk, mis ka näiteks Leedul alati ülivõimas. Meil praegu paraku nii andekaid poisse pole…

Aga meil on näiteks Kristjan Kangur, kes liitus eile BC Kalev/Cramoga, mille üle on mul väga hea meel. Kristjan on vaimne ja ideeline isa, kes paneb nooremad endale alt üles vaatama. Just Kanguri-sugune autoriteetne vend ongi Cramol aastaid puudu olnud. Eesti koondise mängudes oli tore vaadata, kuidas ta oskas meeskonda rahustada. Vanasti tõi Kangur lõdvalt igas mängus ise 20–30 punkti, aga praegu pole seda vajagi, kuigi vahel korraldab ta ikka mõne kontserdi kah!

Kalev/Cramo eesmärk peaks olema tõusta Läti ja Leedu tippklubidega võrreldavaks. Et Saku halli tuleks viis või kuus tuhat inimest neid vaatama ja näeks omade võitu. Hüva, jätame CSKA ja Himki rahule, aga teisi tuleks kodus võita, kui tahame Ühisliiga play-off’ist rääkida, mitte ainult unistada. Koosseisu minu arvates on. Küsimus on ju alati, kui kõvad on kohalike mängijate kõrvale palgatud välismaalased. CSKA-l ja Himkil on alati neli-viis väga tugevat ameeriklast, aga praegu paistab Kalev samuti päris kobe – Cedric Simmons ja Thomas van der Mars muudavad olukorra tihedamaks. Mul on tunne, et Kalev/Cramo teeb tänavu kõva hooaja.

Koosseisust juba rääkisin, aga Alaril ja Martinil (Varrak ja Müürsepp, Kalev/Cramo pea- ja abitreener – toim) on rohkem kogemust. Ent rõhutan: kõige tähtsam on panna väljakul nii vihaselt, et rahvas mürinal saali tuleks. Võib-olla tasub mõelda, kas suurhall on kõige õigem mängupaik. Äkki tasuks mängida hoopis Kalevi hallis, mis tuleb hõlpsamini puupüsti täis. Õlg-õla-kõrval-tundega võib eelarve mõttes vägevamad satsid maha murda küll! Kõik nüansid tuleb läbi mõelda ja eesmärk kõrgele seada.

Andres Sõber hakkab Postimehes korvpallikommentaari kirjutama iga kahe nädala tagant.

Tagasi üles