Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Meistrite liigat ootab reform tippriikide suurklubide kasuks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FC Barcelona ründaja Lionel Messi. Järgmistel hooaegadel kohtab FC Barcelona Meistrite liiga alagrupiturniiril ilmselt tugevamat vastupanu, sest väikeriikide esindajate hulk väheneb. | FOTO: ALBERT GEA/REUTERS/Scanpix

Algaval Meistrite liiga hooajal osalevad alagrupiturniiril 17 riigi klubid. Antud näitaja pole 10 viimase hooaja jooksul olnud kordagi väiksem, küll aga küündinud pooltel puhkudel 18ni. Edaspidi on riikide ring aga kitsam, sest eurosarju ootab 2018. aasta suvel reform.

Kui kokku lepitud ja kirja pandud muutused lühidalt kokku võtta, siis tuleb öelda: suuremad riigid saavad väiksemate arvelt kohti juurde. Kui praegu jagatakse alagrupiturniiril 21 otsepääset, mis jagunevad Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) riikide kõrgliigade edetabeli 12 tugevama vahel, siis hooajast 2018-2019 jagatakse otsepääsmeid 24, ent 10 tugevama vahel.

Põhiline muudatus puudutab nimetatud edetabeli esinelikut. Kui praegu saavad kolm parimat alagrupiturniirile kolm ja neljas riik kaks otsepääset, siis järgmisest hooajast kerkib see number kõigi esineliku liikmete puhul nelja peale. Edetabeli esineliku moodustavad praegu Hispaania, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia, kes kõik on 2018. aasta sügisel Meistrite liiga alagrupiturniiril kindlasti nelja klubiga esindatud.

Tippudele peavad ruumi tegema väiksemad. Kui praegu on kõrgliigade edetabeli kohtadel 13.-55. paiknevatele riikidele tagatud alagrupiturniirile viis kohta – just selle akna kaudu pääsesid tänavu 32 sekka Qarabag (Aserbaidžaan), Maribor (Sloveenia), Nicosia Apoel (Küpros), Glasgow Celtic (Šotimaa) ja Piraeuse Olympiacos (Kreeka) –, siis järgmisest hooajast peavad riigid kohtadel 11.-55. leppima nelja kohaga. Seega ühelt poolt väheneb pääsmete arv, aga teisalt tuleb juurde kaks tugevat nõudlejat (tabeli 11. ja 12. riigi tšempionid).

Kuidas väiksemad riigid plaaniga nõusse saadi? Ühelt poolt väljapressimisega, sest Mandri-Euroopa tippklubid kasutasid ära eelmisel suvel UEFAs valitsenud juhtimiskriisi – Michel Platini oli ametist taandatud, uus president aga valimata – ning ähvardasid iseseisva Superliiga loomisega, millega sunniti UEFA kirjeldatud mudeliga nõustuma.

Teisalt pakuti väikeriikidele ka natuke präänikut. Nimelt on kõigile meisterklubidele (sh tänavusele Eesti jalgpallimeistrile) tagatud täiendav turvavõrk – iga Meistrite liigas välja langenud klubi saab jätkata Euroopa liigas (tugevuselt teine eurosari). Seni kehtis säärane turvavõrk ainult Meistrite liiga kolmandas eelringis ja play-off’is konkurentsist pudenenud klubide jaoks, aga järgmisest suvest kõigile, kusjuures 36 Meistrite liigast pudenenut jätkavad võistlust isekeskis (loe: ei saa kokku minna Euroopa liigas osalevate tippklubidega) ja mängivad välja kaheksa pääset Euroopa liiga alagrupiturniirile.

Tagasi üles