Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reimi aasta pealikuna: päris kiire sõit on olnud

Intervjuu!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui esimestel kuudel kippus laev Martin Reimi liigjulgel tüürimisel uppuma, siis viimasel ajal on ta selle õigele kursile juhtinud. | FOTO: Mihkel Maripuu

Kaks päeva rohkem kui aasta tagasi toimus Eesti jalgpallis märgilise tähendusega verelaskmine: koondise tüür rändas võõralt võimult koduse kätte. Seni U21 meeskonda juhendanud Martin Reimile polnud ametikõrgendus iseenesest teab mis šokk, ent keeruliseks tegi selle tõsiasi, et Magnus Pehrssoni teenetest loobuti enne tähtaega ja tegutsema tuli hakata imekiiresti.

Kuidas on too aasta Reimil vastutusrikkas rollis läinud? Kas ta ööuni on sama magus kui enne, mängija ja väiksema kaliibriga treeneri ametis? Miks ta iial hoolealuste peale ei karju, isegi sugugi häält ei tõsta? Ja muidugi, kuidas toimus üleminek ründamiselt kaitsmisele?

- Martin, mulle näis, et sa pisut üllatusid, kui kuulsid, et ongi juba aasta seda tööd tehtud.

Kui järele mõtlen, siis meenub loomulikult, et millalgi septembris see oli. Aga eraldi sa ju ei pööra sellistele kuupäevadele tähelepanu. Küll aga, jah, tundub tõesti, et kõik see juhtus alles üsna hiljuti. Päris kiire sõit on olnud.

- Kas oled kogenud rohkelt ootamatusi või on suures plaanis kõik toiminud arvatult?

Võid püüda ette kujutada palju tahes, aga ikkagi tuleb pidevalt midagi uudset. Muidugi ma üldiselt teadsin, mida pean tegema ja mis mind ootab, aga kõigeks täpselt valmis olla on võimatu. Maht, täpsus ja konkreetsus peab olema hoopis teisel tasemel. Organisatoorseid üllatusi tuleb kogu aeg, näiteks kord sai hotellis toit otsa. Ütlen nii: selle ametiga kaasneva peab lihtsalt ise läbi elama, alles siis saad aru, millega päriselt tegu.

- Pead silmas eelkõige vastutust – isegi Eesti-suguses väikeses jalgpalliriigis?

Just. Minu nägemuses on ühe treeneri jaoks ülim võimalus olla oma riigi rahvuskoondise peatreener. Selle rolli kandmine pakub suurt rõõmu, aga samas ka kohati päris raskeid, väsitavaid ja stressirohkeid hetki. Iga mäng on isegi meil päris suure tähelepanu all.

- Kas see tähendab, et 1:8 saun Belgias rikkus ööune terveks talveks ja tegi sind tavapärasest närvilisemaks? Järgmine valikmäng toimus ju rohkem kui nelja kuu pärast.

Iga kaotus kindlasti mõjutab enesetunnet, eriti selline nagu Brüsselis. Kui klubis saad vigade parandamiseks kohe võimaluse, siis koondises tuleb pikalt praadida. See on üldiselt kurnav. Samas pärast Belgiat tekkisid kohe konkreetsed mõtted, mida tuleks edaspidi teisiti teha. Arutasime talvel seda teemat palju ka teiste treeneritega ja see viis mõtted lihtsalt põdemiselt eemale. Ja eks äratas mind ka omamoodi üles.

- Meedias nimetati sind seejärel liiga ründava stiili tõttu naivistiks. Nüüd jällegi heidetakse kohati ette liiga ettevaatlikku mängu. Kus on õige tasakaal hurraaoptimismi ja kaitsmise vahel?

Eks mängud Gibraltari ja ka Kreekaga andsid usku, et suudame palli vallata. Niipea kui tuli klassi võrra tugevam vastane (Belgia – toim), tapeti meid kohe ära. Aga viimati kodus Küprose vastu olime taas kontrollivam võistkond.

Lõpuks on määrav, et mängijad teaks väga täpselt, milliseid muutusi saame ja peame tegema, et muutuda kaitsvast mudelist ründavaks. Tegelikult toimub kõik see sekundiga – nad peavad oskama selle kõik koos väljakul ellu viia. Seega polegi peamine, millise formatsiooni mängu algul tahvlile joonistame.

- Olid Eesti tippklubi FC Flora ja seejärel koondiste treener. Kumma töö iseloom sulle rohkem meeldib ja sobib?

Ei tunne, et üks üldse ei istu ja teine on nagu mulle loodud. Küll aga tean nüüd täpselt, kui erinevaid nõudmisi need ametid treenerile esitavad. Ühes saad protsessi iga nüanssi pidevalt mõjutada, teises teed töö valmis materjalist, pead oskama iga mängija seisu väga täpselt tunnetada ja teadma, millal koos olles harjutada, millal rääkida ja millal puhata.

- Magnus Pehrsson tõi mängudeks valmistumisse palju uut, ent lõpuks hakkas see vähemalt osa meeskonda väsitama. Kas oled eelkäija vigadest õppinud?

Mängija ja treeneri seisund on enne koondises kokkusaamist erinev. Treener on vahepeal ainult selleks kohtumiseks valmistunud, mängija aga tuleb klubist, kus enamasti alles eelmisel päeval oli mäng. Ta ei tule puhkuselt ja oleks vale ta kohe tohutu infohulga alla matta. Peamine on taastada vaimne ja füüsiline värskus. Aga samas, enne kohtumist Küprosel, kui muutsime oma mängu ülesehitust ikka päris põhjalikult, tuli teha ka rohkelt koosolekuid.

- Kas oled koondisetreenerina karjunud?

Ei.

- Aga lihtsalt häält tõstnud?

Kah ei meenu. Pole tundnud vajadust.

- Kas oled enda hinnangul treenerina hea motiveerija?

Vastan nii: eriti koondisetreeneri puhul pean seda oskust väga oluliseks ja päris kindlasti on mul ses vallas võimalik saada palju paremaks. Need asjad ei tule nii-öelda nipsust. Kuid ma ei arva, et treener peab muudkui tegema agitatsiooni ja lõugama. Pigem ikka mängijaid toetama ja andma tõuke. Vigu saab välja tuua ka rahulikul toonil rääkides.

- Kas igas Eesti koondislases on piisavalt tahet ja kirge, et murda vastaseid meie trumbi ehk meeskonnavaimuga?

Ma ei saa ühelegi mängijale teha ainsatki etteheidet, mis puudutab suhtumist, tahet või motivatsiooni. Jalga pole sirgeks lasknud keegi. Pigem näen teatud vigu meie – ehk treenerite – valikutes, kui me ei osanud kellegi seisundit õigesti hinnata. Aga kõik see on tagantjärele tarkus.

- Lihtsale kiibitsejale võib jääda mulje, et su tööst mõnusamat ei saagi olla. Kümmekond mängu aastas, vahepeal tohutult vaba aega ja nii edasi. Kinnita või kummuta!

Nii ja naa. Oma aja peremees saab üldiselt olla küll, aga kui mängude vahe on nii pikk ja kokku saades terve meeskonna ühine aeg jällegi ülilühike, siis seda suuremat distsipliini see nõuab. Mängude ja mängijate vaatamisi, erinevaid koosolekuid, ajurünnakuid ja planeerimisi ei ole tegelikult üldse vähe. Aga pikad pausid lõhuvad rütmi ja see ongi tegelikult olnud kõige harjumatum.

- Räägime konkreetsemalt. Mängijate ja taktikavalikuga on kõik klaar – sinu rida. Aga kuivõrd ütled sõna sekka või esitad nõudmisi meeskonna lennugraafikute, majutuse, toitumise ja muu säärase osas?

Reisimise ja hotellide osas on koondise mänedžer Miko Pupart saanud meilt kindlad nõudmised. Lõpuks teeme tema pakutavatest variantidest valiku. Siis läheb vaatab Miko ka ise kohapealsed tingimused veel eelnevalt üle, et kõik sobiks. Menüü paneb paika meie arst. Oleme otsustanud, et pakume võimalikult laia valikut, mitte sundmenüüd. Usaldame mängijate endi teadlikkust.

- Enamik koondisi lendab otsereisidega. Sina ei nõua neid?

Loomulikult oleks nii kõige mugavam, aga ainult siis, kui need toimuks normaalsel ajal. Meile on enamasti pakutud öiseid tšarterlende – näiteks ka viimati Kreekasse. See on välistatud. Samuti ei tule kõne alla kell 6 väljumine või pärast südaööd hotelli jõudmine. Mängijate une- ja puhkeaeg on kõige tähtsam. Liinireis kasvõi kolme vahemaandumisega on ka parem variant.

- Kerime lõpetuseks ajaratast viis aastat tagasi, juba siis pidas mõnigi sind Pehrssonist sobilikumaks pealikuks. Ütle palun päris ausalt, kas tema eelistamine jäi toona mingil määral hinge?

Ei. Meeldiv oli kuulda, et mõnigi teine treener mu kohta häid sõnu lausus, aga ei mõelnud küll kordagi, et olen pahane või solvunud. Vastupidi, vahepealsed aastad U21 koondise juures oli mulle väga kasulik vaheetapp. Ehkki paljut võrrelda ei saa, võtsin teatud koondisetöö rutiini juba siis omaks. A-koondisega alustades tundsin end seetõttu palju kindlamalt.

FAKTIKAST

Martin Reimi mängud Eesti koondise peatreenerina

2016

7.10.     Eesti – Gibraltar 4:0 (MM-valikmäng)
10.10.   Eesti – Kreeka 0:2 (MM-valikmäng)
13.11.   Belgia – Eesti 8:1 (MM-valikmäng)
20.11.   St. Kitts ja Nevis – Eestis 1:1 (maavõistlus)
23.11.   Antigua ja Barbuda – Eesti 0:1 (maavõistlus)

2017

25.03.   Küpros – Eesti 0:0 (MM-valikmäng)
28.03.   Eesti – Horvaatia 3:0 (maavõistlus)
9.06.     Eesti – Belgia 0:2 (MM-valikmäng)
12.06.   Läti – Eesti 1:2 (maavõistlus)
31.08.   Kreeka – Eesti 0:0 (MM-valikmäng)
3.09.     Eesti – Küpros 1:0 (MM-valikmäng)

Kokku 5 võitu, 3 viiki ja 3 kaotust.

Tagasi üles