Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mart Soidro: terves kehas terve vaim

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
President Kersti Kaljulaid poolmaratoni finišis | FOTO: Erik Prozes

Eelmisel nädalavahetusel ja ka järgmistel päevadel pakkus palju kõneainet Tallinna Maraton, kus kolme päeva jooksul osales üle 18 000 liikumisharrastaja 56 riigist. Ja nagu ikka nii mastaapsete ürituste puhul, leidub voolule vastu ujujaid, kes siunasid sotsiaalmeedias nii korralduskomiteed kui ka provokatsioonile allunud jooksjaid-kõndijaid. Ajuti jäi mulje, et selliseid kannatusi koges kesklinna ja Kalamaja rahvas viimati 1944. aasta märtsipommitamise ajal.

Veerandsada aastat tagasi ilmestasid Tallinna linnapilti reklaamplakatid «Käes on Rumba aeg». Vanemad inimesed ehk veel mäletavad neid uuenduskuuri läbi teinud halbu sigarette, mida tõmmati viimases hädas. Mäletan, et kõmpisime Mart Juurega ilmselt samal trassil, kus 25 aastat hiljem toimus jooksuüritus, ja seda plakatit nähes ta ehmatas: «Kas olukord on tõesti nii hull?!?»

Nüüd on käes jooksuaeg. Mäletan, et esimesed terviserajad tekkisid okupeeritud Eestis 1980. aastate alguses. Eks sporti tehti ju ka Vene ajal, aga vähemasti Saue Sarapiku-nimelisel terviserajal oli tavaliselt kohal peale minu veel vaid üks villastes dressides taat, kes sikutas palki. Saue oli siis alev, kõik tundsid peaaegu kõiki ja üldlevinud arvamus oli, et vanamees on veidrik. Nüüd? Minge ilusa ilmaga ükskõik millisele terviserajale ja te kohtate seal sadu spordisõpru. «Minge metsa!» nagu soovitasid jooksuvastased Facebookis.

Olen liikumisest ja jooksmisest rääkinud nii meie presidendi kui ka õiguskantsleriga – olgem ausad, väga hõivatud inimestega! – ja nõustun nendega, et liikumine pole tuuletallamine ega pelgalt ilu pant. Liikumine aitab mõtteid korrastada ja peale kõige muu ka vaimselt heas vormis olla.

President oli stardis ka seekord. Tema poolmaratoni netoaeg oli 1:50.13. Naiste arvestuses andis see 160. koha, oma vanuseklassis tuli Kersti Kaljulaid kolmeteistkümnendaks. Aga veel kõnekam on fakt, et president kaotas samas vanuseklassis võistelnud Eesti spordiajaloo edukaimale pikamaajooksjale Jane Salumäele alla 20 minuti. Umbes sama palju kui Eesti meistriks kroonitud Argo Jõesuu (2.28.15) maratoni võitjale Kiprotich Kiruile (2.09.22). Kusjuures president ei saa pärast finišit kõht taeva poole maas lamada nagu samal distantsil viiendaks jäänud Ibrahim Mukunga. Riigipea peab väärikas välja nägema ka pärast finišijoone ületamist ja kannatama ära kulunud küsimuse: «Kuidas tunne on?» Samas oleks see õigustatud küsimus – Eesti spordiajakirjanduse raskekahurvägi üksnes nutaks (või annaks otsad), kui peaks presidendiga samas tempos nii pikka maad jooksma.

Meie president on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007). Ta on jooksnud maratoni 3 tunni ja 52 minutiga. «Ma ei ole mingisugune eriline sportlane,» on ta samas jäänud tagasihoidlikuks.

Õiguskantsler Ülle Madise läbis 2015. aastal Tallinna maratoni kümne kilomeetri distantsi 49.08ga ja tuli N40 klassis kolmandaks. Oli ise ka imestunud, aga samas tõdes, et kui ta tahaks näiteks Bostoni maratonil oma grupis startida, peaks ta enne maratoni läbima 3.45ga. «See on alumine piir, mis tähendab, et lõpetad rivi lõpus,» tõi õiguskantsler hoiatava näite maailma maratonieluga mitte kursis olevale inimestele.

Et mitte jääda väga naistekeskseks, tunnustagem ka meie riigimehi, kes sportlikest harrastustest lugu peavad.

Peaminister Jüri Ratas läbis eelmisel nädalavahetusel kümne kilomeetri distantsi 1.04.30ga. Sugugi mitte rattaga, vaid korvpalli põrgatades. Aastatel 1993–1996 kuulus Ratas noortekorvpallikoondisesse. Keskerakond võib küll uueneda, aga vana armastus jääb. Selle eest juba ära ei jookse!

Tõeline raudmees on muidugi reformierakondlane Jürgen Ligi, kes läbis kaks aastat tagasi täispika triatloni (3,8 km ujumist + 180 km rattasõitu + 42 195 meetrit jooksu) 10 tunni 19 minuti ja 12 sekundiga. Tavakodanikule on see muidugi täiesti hoomamatu saavutus. Samas: maailmarekord on sel alal 7:35.39, nii et arenguruumi Ligil veel on! Sel aastal osales Jürgen Ligi Eesti meistrivõistlustel poolpikas triatlonis, tulles omas vanuseklassis muidugi Eesti meistriks. Järgmine mees jõudis finišisse peaaegu pool tundi hiljem.

Sotsidest on sportlike saavutustega viimasel ajal silma paistnud Eiki Nestor. Kauaaegne FC Toompea kapten, kes nüüd on keskendunud keeglimängule. Seitse aastat tagasi tuli Nestor meeskonnavõistluses Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile, siis sai pronksi ja 58-aastaselt krooniti riigikogu esimees Eesti meistriks sportkeeglis.

Isamaa ja Res Publica Liidu esindajatest purjetab tipp-poliitikas olümpiamängude kahekordne medalivõitja Toomas Tõniste. Viimase aja sportlikest saavutustest tasub tema puhul esile tõsta tõika, et kui uues superministeeriumis tegutsevad naisministrid kurdavad, et ühishoones on liiga vähe lifte, siis rahandusminister Toomas Tõniste käib iga päev kümnendale korrusele jala.

Pole paha, nagu Villu Reiljan ja Mati Alaver tavatsevad öelda.

Tagasi üles