Eesti meeste jalgpallikoondis peab täna õhtul viimase kohtumise MM-valiksarjas, kui 21.45 minnakse Lillekülas vastamisi Bosnia ja Hertsegoviina meeskonnaga. Postimehe sporditoimetaja Ott Järvela ennustab alg11 liikmeteks järgmised mängijad.
Ennustus: Eesti läheb Bosnia vastu nelja (!) keskkaitsjaga
/nginx/o/2017/05/02/6617005t1h2d90.jpg)
10. oktoober 2017, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väravavaht Mihkel Aksalu | Pärast ebaõnnestumisi kodumängudes Kreeka ja Belgiaga (vastavalt mullu oktoobris ja tänavu juunis), kus tema eksimused osutusid kaotuse tähtsateks osisteks, on Eesti esinumber eelmises kolmes mängus (võõrsil Kreekaga, kodus Küprosega, võõrsil Gibraltariga) seljataguse puhtana hoidnud.
Vasakkaitsja Artur Pikk | Kuna Ken Kallaste jääb vigastuse tõttu ka tänasest mängust eemale, on peatreener Martin Reimil valida kahe variandi – Pikk ja Dmitri Kruglov – vahel. Kuigi Pikk mängis laupäeval 90 minutit, pole vastupidavus ja taastumine tema jaoks probleemid ning Kruglovist paremad kiiruslikud omadused peaksid kaalukausi tema kasuks kallutama.
Keskkaitsja Ragnar Klavan | Eelmine kodumäng (1:0 võit Küprose üle) jäi võistluskeelu tõttu vahele. Nüüd on kapten olemas ja loomulikult oma sobivaimal positsioonil.
Keskkaitsja Nikita Baranov | Kui võõrsil Kreekaga 0:0 mängiti, asendas edukalt keskmise ehk täiendava keskkaitsja kohal võistluskeelu all olnud Karol Metsa, keda läheb täna vaja pigem keskpoolkaitses, mistõttu on Norra kõrgliigaklubis Kristiansundi Start korrapäraselt põhikoosseisu kuuluva Baranovi platsile saatmine loogiline käik.
Keskkaitsja Enar Jääger | Naasis kuu aja eest vigastustest tingitud ja ligi poolteist aastase kestnud pausi järel koondisesse ning kõigis kolmes mängus, kus ta platsil olnud, on Eesti värav puutumatuks jäänud. Kindel kvaliteet ja hindamatud kogemused (tänane mäng on Jäägerile 125.).
Paremkaitsja Taijo Teniste | Viieliikmelise kaitseliini kasutamine seab äärekaitsjad silmitsi kõrgete nõudmistega vastupidavuse osas, sest nende töömaht on antud asetuse puhul eriti suur. Samas pole äärekaitsjate roll tänapäeva jalgpallis ühegi formatsiooni puhul ründekohustustest prii ning seda positsiooni rahvusvahelisel tasemel mängivad mehed sedasorti rolliks ka valmis. Teniste on täpselt säärane jalgpallur – kiirust on, südikust või tehnilist osavust samuti. Vastupidavus on tugev ja kaks mängu nelja päeva jooksul pole tema jaoks probleem.
Vasakäär Siim Luts | Reim vahetas Gibraltari vastu mõlemad ääremängijad varakult välja (58. ja 66. minutil). Pole vaja olla Sherlock Holmes aimamaks, et peatreeneri otsuse taga peitus soov nii Luts kui ka Sergei Zenjov tänagi algkoosseisus platsile saata, sest äärtel pole valik hetkel kiita. Kallaste vigastatud, Ats Purje vigastatud, Henrik Ojamaa klubita, Martin Miller jäeti U21 koondisele. Rivistuses olevatest variantidest on Sergei Mošnikovi seni kasutatud reeglina vahetusmehena ja loogika ei toeta teistsugust lähenemist ka täna.
Keskpoolkaitsja Mattias Käit | Nelja väravaga MM-valiksarja Eesti resultatiivseim mängija on aastaga muutunud pea asendamatuks. Tark ja mitmekülgne poolkaitsja katab hästi karistusalade vahele jäävad vahemikku, omab rahvusvahelisele tasemele vastavat tehnilist meisterlikkust ja ohustab vastase väravat. Kusjuures erinevat moodi - valiksarjas on Käit skoorinud korra kauglöögist, korra peaga, korra enda algatatud triblingu-kombinatsiooni lõpetuseks ja korra ründajale omasel meetodil «õige aeg + õige koht + pane jalg vastu».
Keskpoolkaitsja Karol Mets | Eesti saadab kodus platsile neli keskkaitsjat? Jah! Kui seda tehti võõrsil Gibraltari vastu – alg11-sse kuulusid ju Klavan, Mets, Jääger ja ründajana tegutsenud Joonas Tamm – siis pole mingit põhjust mitte korrata sama manöövrit kodus Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Nõnda säilib ohtlikkus standardolukordades (tõsi, Tamme asemel algrivistusse kuuluv Baranov pole õhus sama võimas, aga ikkagi keskkaitsja koos ametist tulenevate õhumänguoskustega) ning tasakaal ründe- ja kaitsefaasi vahel. Metsa sobivuses kontrolliva poolkaitsja positsioonile pole ju mingit kahtlust, oleme seda korduvalt näinud. Ning tema oskused on just täpselt sobilik padi, millele ründavam nelik toetuda saab.
Paremäär Sergei Zenjov | Kui välja jätta vigastuse tõttu vahele jäänud võõrsil-mäng Belgiaga (1:8) mullu novembris, ei kuulunud Zenjov valikmängus viimati Eesti algkoosseisu 2013. aasta septembris. Ilmselge märk asendamatusest, mis on ka põhjus, miks Reim piiras tema laupäevase mänguaja 58 minutiga.
Ründaja Henri Anier | Joonas Tamm lõi laupäeval kaabutriki, aga Bosnia vastu tuleb Eesti ründajal võrreldes Gibraltariga peetud matšiga eeldatavasti oluliselt rohkem vastaste survestamisele keskenduda ning selles ampluaas on osa oma jalgpalliharidusest taktikakantsi Itaalia kõrgliigaklubi Genoa Sampdoria akadeemias omandanud Anier hetkel Eesti parim mees. Tamme roll Eestist tugevamate meeskondade vastu on vahetusest sekkuja ja seeläbi segaduse külvaja, mida ta tegi väga edukalt eelmises kodumängus Küprosega, kui andis Käidile resultatiivse söödu. Tamm sekkub tänagi ilmselt vahetusest.
Märkused ja võimalikud vahetused | Kui Eesti juhtub varakult kaotusseisu jääma, on loogiline lisada ründavust käikude kaupa. Esimene samm oleks Baranovi väljavahetamine Ilja Antonovi (võib-olla ka Sergei Mošnikovi või Artjom Dmitrijevi) vastu, mis tähendaks, et Mets laskuks täiendava keskkaitsja positsioonile ja keskväljaduoks oleks Käit – Antonov.
Teine ja kolmas käik oleksid (eeldusel, et vahetusi pole vaja teha vigastuste tõttu) ilmselt Tamm ja Mošnikov, võib-olla ka Dmitri Kruglov, kui on näha, et vasakult äärelt on võimalik tsenderdustele jõuda ja Eestil on lootust ka neid palle vastase karistusalas võita.
Kui Eestil õnnestub eduseis saavutada, ei tohiks vahetusteks kasutatavad mängijad oluliselt erineda, kuigi Dmitrijev nihkub sel juhul seoses lõhkuvate oskuste tõttu pingereas Antonovist ettepoole. Samuti suurenevad Kruglovi šansid. Samas oleks Tamm endiselt hea asendus Anierile, sest tooks platsile värskust, valmistaks õhujõuna Bosnia kaitsjatele ebamugavusi, annaks Eestile jõudu juurde standardolukordade kaitsmisel ja võimaldaks lõpusurve olukorras ka ekstreemseid samme astuda (nt umbkaitse).
Kui mäng püsib pikalt viigis, sõltub vahetuste iseloom, ajastus ja järjestus väga palju kohtumise iseloomust. Kui Bosnia suudab vaatamata demotiveeritusele – MMile ju asja pole – mängu kontrollida ja Eestit survestada, keskendub Reim ilmselt viigi kindlustamisele. Kui Bosnia esitus laperdab, tekib ahvatlus võitu õngitseda.
