Cretu vs Keel tulebki - Eesti ja Läti võrkpallikoondised loositi EM-valikturniiril samasse alagruppi!

Karl Rinaldo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avo Keel juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004-2014.
Avo Keel juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004-2014. Foto: Reuters/ScanPix

Luksemburgis toimus täna pärastlõunal võrkpalli EM-valiktsükli loos ning justkui saatuse irooniana sattus Eesti koondis ühte alagruppi Lätiga, keda eilsest juhendab meie meeskonna eelmine juhendaja Avo Keel. B-alagruppi kuulub kolmanda võistkonnana Iisrael.

55-aastane Keel sõlmis lätlastega eile 1+1 lepingu, mis tähendab, et finaalturniirile pääsedes jätkaks ta koondise eesotsas vähemalt kuni 2019. aasta lõpuni. Eesti koondise loots Gheorghe Cretu pole ametlikult alaliiduga uut lepingut küll sõlminud, ent rumeenlane peaks suure tõenäosusega jätkama meeskonna juhendamist ka uues valiktsüklis.

«No mis ma oskan öelda – mul tehakse kohe algus väga raskeks,» muigab Keel, kes on hetk enne Postimehe kõnet loosi tulemusi näinud. «Üks koll istub ees, aga paneme meid joone peale ja eks me siis proovime Eestit kiusata. Üritame alustuseks saada geimi või kaks, mis võib lõpuks teise koha omanike võrdluses ülioluliseks osutuda, sest on selge, et see võitlus saab olema väga julm.»

«Kui Eestil on mängu väga vaja võita, siis – jumala eest – tulge ja rääkige! Veri on ju teatavasti paksem kui vesi,» viskab Pärnu klubi juhendaja Eesti ja Läti eelseisvatest kohtumistest rääkides endale omaselt nalja. «Lätil polnud asetus kõige parem ja seetõttu pidi meie gruppi tulema tugevaimast loosigrupist üks kolmest tipust – Eesti, Soome või Slovakkia. Portugal, Hispaania, Kreeka ja Ukraina oleks olnud juba selgelt mängitavamad vastased.»

«Viimaste aegade tulemused on näidanud, et Eesti koondis on hetkel Lätist tugevam. Võime võrrelda võistkondi positsioonide kaupa. Diagonaalründajate osakonnas on Eesti tänu Oliver Vennole ja Renee Teppanile sutsu tugevam, kuigi Prantsusmaa tippklubis Toursis mängiv Hermans Egleskalns ei jää palju maha. Sidemängijate positsioonil pole kummalgi meeskonnal midagi häbeneda – Eestil on Kert Toobal ja meil Venemaal mängiv Deniss Petrovs. Nurgaründaja kohal on Eestil selge eelis. Andrus Raadiku ja Martti Juhkami suguseid mehi Lätist veel võib-olla leiab, Keith Puparti tasemel mängijat ilmselt aga mitte ja Robert Tähe sugust kindlasti mitte. Võtmeküsimuseks on minu jaoks aga tegelikult temporündajad. Peame seda osakonda kõvasti tugevdama, kui soovime Eestile vastu saada,» arvab Keel.

2019. aastal toimuvale finaalturniirile pääsevad seitsme alagrupi võitjad ning viis paremat teise koha omanikku. Esimesed mängud peetakse järgmise aasta augustis, finaalturniirile pääsejad selguvad 2019. aasta jaanuaris. 

Finaalturniiril osalevate riikide arv kasvab just nimetatud EM-il 16-lt 24-ni. Suurvõistlus toimub seekord neljas riigis - Prantsusmaal, Sloveenias, Belgias ja Hollandis - ning 12 koondist on koha turniirile tänaseks juba taganud.

Eesti võrkpallinaiskond kuulub EM-valikturniiril E-alagruppi koos Soome, Slovakkia ja Rootsiga.

EM-valiktsükli alagrupid.
EM-valiktsükli alagrupid. Foto: cev.lu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles