Tartu jooksumaratoni kirju ajalugu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu jooksumaraton.
Tartu jooksumaraton. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Jooksumaraton on välja kasvanud Tartu Sügisjooksust, mis peeti esmakordselt 1983. aastal. Toona pakuti võistlejatele vaid ühte distantsi ning 19,2 km raja lõpetas 789 spordisõpra. Start anti kesklinnast Emajõe äärest ja finišipaigaks oli Tartu Ülikooli staadion. Sellest ajast on nii mõndagi muutunud.


Mõte Lõuna-Eestis korralik jooksumaraton teha küpses Tartu Maratoni organiseerijate peas ligi 30 aastat tagasi ja esimese võistluse korraldamine 1983 kulges igati ladusalt. Korraldusmeeskond oli sama, mis suusamaratonil ning kõik tööd-tegemised tuttavad. Samuti ei olnud probleemiks ressursside või rahanappus. Kuna tol ajal oli suuri rahvaspordiüritusi vähe, siis tekkis kiiresti ka arvestatav osalejaskond, mis kasvas jõudsalt.


Tartu Sügisjooksu sünni ajal peakorraldajana tegutsenud Rein Kamariku sõnul valiti toimumiskohaks Londoni ja New Yorki maratonide eeskujul kesklinn. Seega toodi sport nö rahvale koju kätte ja astuti suurlinnadega samale pulgale. Vähemalt selles arvestuses.


Jooksumaratoni sünd oli ühtlasi ka aluseks mitmikürituse tekkele. Ühes edukalt toimivate suusamaratoni ja maanteerattasõiduga moodustati koondarvestusega kolmikvõistlus (mis tänaseks on arenenud SEB Tartu Nelikürituseks). See tekitas ka täiendavat huvi sündmuse vastu ning kasv oli kiire. 1987 aastaks jõuti juba 4421 osavõtjani. «Antud number suudeti esmakordselt ületada alles mullu kui erinevatest sündmustest võttis osa 5418 spordisõpra», kommenteerib Kamarik.


Riiklik abi


Erinevalt praegusest sai esimeste jooksumaratonide korraldamine teoks valdavalt riiklikele ressurssidele toetudes. Kiirabi ja bussipark osalesid näiteks kohustuslikus korras. Samuti ei toiminud praeguseks üsna tavaliseks muutunud traditsiooniline reklaam. Sündmust tutvustati kui olulist tähtpäeva, mis oli pühendatud näiteks Tartu vabastamisele fašistlikest okupantidest. Seega oldi paratamatult ka osaks riiklikust propagandamasinast.

Linnast maale


Tippaegadele kaheksakümnendate keskel järgnes mõõn. «Tartu Maraton jäi mitmel aastal ära ja see vähendas ka huvi jooksumaratoni vastu. Oma töö tegid ka tekkinud konkureerivad sündmused,» avab toonane klubi juhataja tausta. Saabusid segased ajad ühes NSVL-i lagunemisega ning õige hetk muutusteks oli saabunud.
Korraldajad istusid maha ja pidasid aru. Tulemuseks oli otsus liikuda kivisest ja asfaldisest linnast loodusesse. Uueks toimumiskohaks valiti paljudele spordisõpradele juba armsaks saanud suusamaratoni trass. Loomulikult kasutati sellest vaid lühikest osa, sest jooksumaraton on oma suuremast vennast ligi kolm korda lühem. Täna saab Baltikumi suurim murdmaajooks uhkelt väita, et kulgeb kahes maakonnas ja kolmes vallas.
«Teiseks uuenduseks oli lühikese distantsi sisse seadmine. Need, kelle jaoks 20 km tundus liiast, said liikumist nautida enesele sobivamal vahemaal. Alates 1990. aastast, mil seda esmakordselt pakuti, on seal osalejanumbrid järjekindlalt suurenenud,» lisab Kamarik. Eelmisel aastal käis rajal juba pea tuhat inimest. Lühikese distantsi sisse seadmine ei jäänud aga viimaseks suuremaks muutuseks.

Kepikõnd lööb kampa


Aastatuhande vahetuse paiku käisid Klubi Tartu Maratoni liikmed Põhjamaade maratonide koosviibimisel Soomes, Lahtis. Juhuslikult toimus seal samal ajal kepikõnniüritus. Kepikõnd oli just sel ajal Soomes võitmas suurt populaarsust ning nakkas ka klubiliikmetele. Kuna eraldi sündmuse tegemine ei tundunud otstarbekas, leidiski see Eestis veel vähetuntud spordiala mõne aja möödudes omale koha Tartu Jooksumaratonil.
Kui alguses tundus, et jooksmine ja kõndimine sobivad suurepäraselt kokku, siis selles veidi eksiti. SEB 29. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktori Kunnar Karu sõnul sai üsna pea selgeks, et kepikõndijad liiguvad veidi teisi põhimõtteid jälgides. «Kuna liikumine toimub väikse tempoga, siis kogunetakse kokku ja vestetakse juttu. Tulemusena tekivad grupid, millest on näiteks jooksjatelt üsna raske mööduda,» selgitab Karu. Seetõttu on tänavu ka näiteks 10 km stardis viidud kiiremini ja aeglasemalt liikuvate spordisõprade lähted erinevatele aegadele.
Karu sõnul on kepikõnd toonud sündmuse juurde hulga noori ja vanu, kes eelistavad liikuda värskes õhus mõõdukamas tempos. Seega on tegemist suurepärase täiendusega juba traditsioonilisele jooksumaratonile.

Kas ka Tartu Jooksumaratoni kummitab osalejapiirang?


Seoses suusamaratoni tohutu populaarsuse ja seetõttu seatud osalejate piirarvuga küsitakse sageli ka teiste maratonide tuleviku kohta. SEB 29. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktori hinnangul pikema 23 km distantsiga lähiajal probleeme ei teki. «Tehvandi Spordikeskuse staadion Otepääl on piisavalt suur ning rada alguses meeldivalt lai. Küll aga jääb ühel hetkel kitsaks lühema 10 km raja stardiala Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas ning uue võimaliku lähtepaiga leidmiseks juba töö käib,» lisab ta. Osalejate piirarv jääb lähemas tulevikus veel kindlasti seadmata ja kõik on oodatud 8. mail Lõuna-Eestisse sportlikku pühapäeva veetma.
 
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles