Eile õhtupoolikul jõudsid põhjanaabrite kangelased Finnairi lennukiga hävitajate saatel kodumaale, kus neid võttis vastu rahvas oma kõige õndsamas olekus. Sel päeval polnud soomlastel muresid. Kui varem kedagi miski näriski, oli pühapäeva õhtul saadud emotsionaalne laeng nii võimas, et pani kõik muu unustama.
«Täna on olnud väga imelik päev. Kõik naeratavad kõigile. Tänavatel, bussipeatustes, igal pool. Kõik on kõigiga sõbrad,» kommenteeris Soome spordiminister Stefan Wallin kodumaale jõudes.
Kell kaheksa õhtul saabus linna peal lahtise bussiga tiirutanud Soome jäähokikoondis Helsingi kesklinna, kus kümnete tuhandete fännide tervituste saatel läks tõeliseks peoks. Trall oli seda kõvem, et finaalmängus alistati naabrist igipõline rivaal Rootsi. Ja millise tulemusega? 6:1, mis oli ühtlasi maailmameistrivõistluste finaalide ajaloo suurim võit (finaale hakati korraldama alates 1992. aastast, varem selgitati võitja finaalgrupis – toim), tundus nagu unenägu.
Kõige paremini iseloomustas finaali lõppskoori üks Rootsi suurimaid ajalehti Expressen, pannes hävitavast kaotusest kõneleva loo pealkirjaks «PERKELE!» (soome keeles «kurat» – toim).
Inetu pardipoeg sai tiivad
Nii suurt kaotust, nagu Rootsi oma väikevennalt MMi lõppvaatuses vastu võtma pidi, ei osanud ilmselt ükski maailma jäähokispetsialist ennustada. «Ma ei tea, mis rootslastega juhtus, aga neil polnud võimalustki,» rõõmustas Sami Lepistö pärast mängu. «See on minu karjääri eredaim hetk. Loomulikult oli ka olümpiapronks (Vancouveris 2010 – toim) suur asi, kuid nüüd oleme maailmameistrid.»
Soome jaoks olid Bratislavas peetud maailmameistrivõistlused juba enne turniiri väga erilise tähendusega – esimest korda ei kuulunud koondisesse ühtegi mängijat, kes 1995. aastal ehk enne pühapäeva Soome ainukesel triumfiaastal maailmameistriks krooniti.
Võimsa 6:1 võiduga igipõlise rivaali Rootsi üle algas Soome jäähokis uus ajastu. Enam ei pea Eesti hõimuvennad ikka ja jälle nostalgiaga meenutama 1995. aasta triumfi Stockholmis. Nüüd on nad valitsevad maailmameistrid.
«Olen seda hetke oodanud 16 aastat. Puhkesin pärast mängu nutma, oleme nii mitu korda kullale lähedale jõudnud, aga lõpuks ikka kaotanud. Tundus, et oleme neetud,» kommenteeris Expressenile Soome jäähokispetsialist Kaj Kunnas. «Nüüd on täielik kergendustunne. Inetu pardipoeg on taas lendama õppinud.»
Kuigi naabrite duellid on alati ettearvamatud, ennustati pigem Rootsi võitu. Põhjus on väga lihtne: Soomet on juba aastaid saatnud maine, et see on meeskond, kes võib terve turniiri hästi mängida, kuid kõige tähtsamas kohtumises libastub.
Nii oli enne pühapäeva seitse korda finaalis mänginud soomlaste senine finaalisaldo nukker. Seitsmest lõppvaatusest olid «lõvid» (Soome jäähokikoondise hüüdnimi – toim) saanud vaid ühe võidu. Finaalivõitude protsent oli neil seega kõigist ülejäänud koondistest konkurentsitult kõige nigelam.
Esimesel perioodil tundusidki soomlased krampis ja kui teise alguses Magnus Pääjärvi Rootsi juhtima viis, tekkis küsimus: kas tõesti annab Soome taas kõik viimase mänguga käest?
Soomlased uskusid võitu
Teise perioodi lõpp oli pöördeline. 30 sekundit enne sireeni näitas osavat litrikäsitsust poolfinaalis Venemaaga turniiri kauneima värava löönud Mikael Granlund ning rootslane David Petrasek oli sunnitud 19-aastast noormeest määrustevastaselt takistama. Seitse sekundit enne perioodi lõppu, psühholoogiliselt tähtsal hetkel, viskas turniiri resultatiivsustabeli kuningas Jarkko Immonen viigivärava.
Kolmandal perioodil tegid soomlased vastase maatasa. Kusjuures mitte nii, et Rootsi poleks üldse rünnanud – üks pool lihtsalt sai sisse, teine mitte.
Eriti enesekindlate avaldustega esines tagantjärele aga Tuomo Ruutu, kes märkis, et oli kullavõidus üsna kindel. «Tean, et praegu on seda lihtne öelda, aga kui alistasime poolfinaalis Venemaa, olin kindel, et võidame kulla,» sõnas ta. «Me ei muutnud midagi, lihtsalt mängisime oma mängu ja see tõi edu.»
Euroopa klubid tegid NHLile ära
Kui tavaliselt teevad suurturniiridel ilma maailma tugevaima jäähokiliiga, Põhja-Ameerikas mängitava NHLi mängijad, siis tänavustel maailmameistrivõistlustel Bratislavas andsid tooni Euroopa klubide, eelkõige Kontinentaalse Hokiliiga mehed.
Esiteks, MM-kulla võitnud Soome koosseisu täiendasid vaid viis meest NHList: kapten Mikko Koivu, Tuomo Ruutu, Sami Lepistö, Anssi Salmela ja Jesse Joensuu. Hõbeda võitnud Rootsi eest mängis kaheksa meest NHList. Resultatiivsustabeli tipu vallutas finaalis Rootsile viigivärava löönud soomlane Jarkko Immonen (üheksa väravat ja kolm söötu), kes esindab KHLi meeskonda Kaasani AK Barsi.
Punktitabeli 12 esimese mehe seas oli kuus NHLi, kolm KHLi, kaks Rootsi liiga ja üks Soome liiga mees. Ühte võib aga ennustada: Soomele MM-kulla toonud meeskonnast on mitmed mängijad suure tõenäosusega teel just NHLi. Selliseid talente maailma tugevaim liiga kaua mujal ei hoia. (PM)
