Juba pikka aega pole meedias ilmunud ühtegi uudist Andrus Värniku sporditegemise või muude vägitegude kohta. Põhjus selgus eile – mees hoiab teadlikult tagasihoidlikku joont ja üritab end taas odaviskajana üles töötada.
Visa Värnik üritab taas tõusta
19. mai 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile oli eksmaailmameister Värnik juba mitmendat korda oma karjääri jooksul uue tee alguses – Kadriorus peetud heitjate seeriavõistlusel viskas ta 76.20 ja sai koduses konkurentsis kolmanda koha. Mullu ei suutnud ta kordagi selliste tulemusteni küündida.
Mõistagi pole tegemist imetulemusega, kuid 33-aastase mehe olekus võis märgata muutusi, mis annavad vähemalt optimistidele lootust, et selle mehe käest lendu saadetud oda võib lennata veel palju kaugemale. Värnik oli varasemast tagasihoidlikum ja rahulikum ning tema ümber ei tiirelnud aastatega tuttavaks saanud saatjaid. «Idusid tõesti ei ole,» märkis odamees naerdes.
Möödunud hooaja lõpus polnud sugugi kindel, kas MMidelt Eestile kaks medalit toonud Värnik üldse sportlasena jätkab. Viimane õnnestunud tiitlivõistlus jäi 2005. aastasse, viimase viie suve tulemused ei küündinud aga enam paremate päevade tasemele. Kesised suved ja kollases meedias võimendunud skandaalid olid peletanud minema sponsorid ning muutnud pea olematuks alaliidu toetuse. Vaatamata kõigele leidis Värnik endas motivatsiooni veel kord üritada.
«Juba sügisel alustasin korralike treeningutega ja siiani olen harjutanud sportlase kombel.
Peamiselt otsin ise, kuidas asju teha, kuid mõnikord aitavad mind Sulev Leppik, Sven Andresoo või Heiko Väät – kõik need inimesed, kes varemgi,» rääkis Värnik. «Rahaliselt on mind aidanud Võrumaalt pärit ettevõtted ja inimesed. Päris tööl pole ma pidanud käima, mõned juhuotsad olen aga teinud.»
Alanud hooajaks on Värnik seadnud realistlikud eesmärgid, ta soovib visata 83–84 meetrit. Kaugemas perspektiivis mõtleb aga Londoni olümpiale.
Esialgu on aga sinnani pikk tee. Eile polnud Värnikul vahetult pärast võistluse lõppu naerutuju. «Ma ei arvanud, et viskan siin 85 meetrit, soovisin lihtsat ületada 80 meetri joone. Olen pettunud, et see ei õnnestunud,» sõnas ta. «Midagi üllatavat siiski pole, sarnaseid hetki olen varemgi kogenud. Soojendusel oli supertunne, ilma igasuguse pingutuseta lendas oda 75 meetrit.»
Eksmaailmameistri treeninguid näinud inimesed teavad aga rääkida pikematestki visetest.
Järgmise võistluse teeb Värnik tuleval laupäeval koduse Kuldliiga avaetapil Tartus. «Kusagil mujal pole mul võistelda, Andreas Thorkildseniga ma veel kohtuda ei saa – ei tea, kas ta minu helistamise peale telefonigi võtaks,» sõnas ta, andes mõista, et huumorisoon pole kuhugi kadunud.
Eilse võistluse võitis Risto Mätas 77.37ga, Timo Moorast viskas 76.46 ja oli teine. Seejuures parandas Moorast tänavu juba teist korda isiklikku rekordit. Möödunud nädala lõpus viskas ta Kaunases 73.07, eelmine isiklik rekord pärines aga ülemöödunud suvest ja oli 72.07.
Tuleval nädalal Götzises toimuva kümnevõistluse eel kontrollis vormi Mikk Pahapill, kes heitis ketast 49.40 ja tõukas kuuli 15.06. Kettaheite võitis Martin Kupper 58.48ga.