Lance Armstrong ei kavatse murduda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2003. aasta Tour de France’il said Tyler Hamilton (vasakul) ja Lance Armstrong suurepäraselt läbi, nüüd mehed vaevalt teretavadki teineteist.
2003. aasta Tour de France’il said Tyler Hamilton (vasakul) ja Lance Armstrong suurepäraselt läbi, nüüd mehed vaevalt teretavadki teineteist. Foto: Reuters/ScanPix

Ajalugu ei mäleta teist nii mastaapset juhtumit, kus dopingusüüdistuste alla mattunud sportlane õige mehena ringi jalutab ja teda avalikult süüdistavaid kommentaare alatuks laimuks nimetab.



Just sellises olukorras on maailma läbi aegade parim jalgrattur, seitsmekordne Tour de France’i võitja Lance Armstrong. Uus dopingusüüdistuste turmtuli tabas ühendriiklast eelmisel nädalal, kui tema endine tiimikaaslane US Postali päevilt Tyler Hamilton oma suu avas.

Pühapäeval USA telekanali CBS eetris olnud saates «60 minutit» ei jätnud 2008. aastal tippspordist loobunud ja nüüd treenerina töötav neljakümnene Hamilton midagi enda teada. Avameelselt keelatud ainete tarvitamisest pajatanud Hamiltoni jutus pole põhjust kahelda. Kas Armstrong kunagi ka karistada saab, selgitab pikka aega kestnud ametlik juurdlus.

Aastatel 1999–2001 Touril Armstrongi abistanud Hamiltoni sõnul sai US Postali liider abi keelatud ainetest. Hamilton kinnitas, et Armstrong tarvitas 1999. aasta Touril EPOt ning pruukis sama ainet enne 2000. ja 2001. aasta suurvõistlust. Lisaks nägi Hamilton oma silmaga, kuidas Armstrongile tehti 2000. aasta Touril vereülekanne.

«Nägin teda EPOt süstimas rohkem kui üks kord. Nagu me kõik seda korduvalt tegime. Armstrong oli tiimi liider. Ta süstis ise endale dopingut, olles osaline spordikultuurist,» rääkis Hamilton.

Kui saatejuht küsis Hamiltoni kommentaari Armstrongi suust kümneid, kui mitte sadu kordi kuuldud lausele, et ta pole kunagi positiivset proovi andnud, kostis eelmisel nädalal vabatahtlikult Ateena olümpia temposõidus võidetud kuldmedali tagastanu: «Tean, et ta andis 2001. aasta Šveitsi tuuril EPOt sisaldanud proovi. Lance ütles mulle seda, kuid ta ise suhtus sellesse äärmiselt rahulikult ja koguni naeris selle üle.»

«Inimesed kandsid selle eest hoolt,» jätkas ta. «Ma ei tea detaile, kuid Lance’i abilised ja inimesed teiselt poolt (rahvusvahelisest alaliidust UCIst) korraldasid asja nii, et sellele ei antud ametlikku käiku. Lance ise rääkis seda mulle.»

«60 minuti» käsutuses on kiri USA Antidopinguagentuurilt, kus seisab, et Šveitsi tuuril Armstrongi testinud kohalik labor nimetas proovi «kahtlaseks» ja «EPOt sisaldavaks». Kohe korraldati kohtumine Armstrongi ja US Postali mänedžeri Johan Bruyneeli ning labori direktori vahel.

Labori juht on juba andnud ulatusliku uurimise käigus vande all tunnistuse FBI-le ning «60 minuti» andmetel leidis kinnitust oletus, et kokkusaamise organiseerinud UCI soovis vahejuhtumi maha vaikida.
Armstrong, Bruyneel ja UCI lükkasid need väited loomulikult ümber.

Pole raske aimata, mismoodi Armstrong ja tema lähikondlased piinliku olukorra lahendasid – veebruaris suurest spordist loobumisest teatanud rattur tegi vahetult kokkusaamise järel UCI-le 25 000 ja kolme aasta pärast 100 000 USA dollari suuruse annetuse.

Hamilton ütles, et dopingu tarvitamine oli US Postalis laialt levinud ning sellest oli teadlik nii Bruyneel kui ka meditsiinipersonal. Oluline roll oli ka skandaalsel treeneril-arstil Michele Ferraril.

«Kord ütles arst, et mu verenäitajad on liiga madalad, ja nende tõstmiseks polnud mul muud valikut kui võtta EPOt. Teadsin, kust abi saada, ja helistasin Armstrongile, kes mulle paari päevaga posti teel dopingut saatis,» meenutas Hamilton. «Ta aitas mind kui sõpra ja ma oleks Lance’i heaks sama teinud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles