Meistrite liiga finaali suur eelvaade: Barcelona-Manchester United

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manchester Unitedi võtmemängijad: poolkaitsja Ryan Giggs (vasakul) ja ründaja Wayne Rooney
Manchester Unitedi võtmemängijad: poolkaitsja Ryan Giggs (vasakul) ja ründaja Wayne Rooney Foto: SCANPIX

Laupäeval Wembley staadionil jalgpalli Meistrite liiga finaalis algusega kell 21.45 vastamisi minevad Manchester United ja FC Barcelona on mitme jalgpallispetsialisti sõnul unistuste finaali täideminek. Mõlemal on üle maakera väga palju fänne, mõlemad on viimastel aastatel Euroopa klubijalgpallis edukaimad klubid.

TEEKOND FINAALI

Manchester United:

Unitedi teekond finaali on olnud üsna lihtne. Esmalt loositi inglased suhteliselt lihtsasse C-alagruppi koos Valencia, Glasgow Rangersi ja Bursasporiga, kus neil edasipääsuks kordagi kahtlust ei tekkinud. ManU võitis alagrupi 14 punktiga Valencia (11 punkti) ees. Punkte kaotati vaid viikidega Rangersi (0:0) ja Valencia (1:1) vastu.

Marseille osutas kaheksandikfinaalis Manchester Unitedi vastu üllatavalt visa vastupanu. Esimeses kohtumises Prantsusmaal tehti väravateta viik, kuid mõlemate võimalustega kohtumine võinuks vabalt lõppeda ka Marseille võiduga. Teises mängus oli Marseille samuti ohtlik, kuid ManU võttis siiski vääritud võidu.

Veerandfinaalis läks Manchester United vastamisi koduse rivaali Londoni Chelseaga. Esimeses mängus oli Chelseal küll ohtralt võimalusi, kuid Wayne Rooney värav teisel poolajal andis võõral väljakul võidu ManU-le. Teise kohtumises Manchesteris olid Chelsea rünnakut samuti üsna mannetud ja kui jõutigi pealelöögini, tegi ManU väravas seisnud Edwin van der Sar suurepärase tõrje. Chelsea peatreener Carlo Ancelotti usaldas rünnakul taas jaanuaris hangitud Fernando Torresit, kes järjekordse mannetu esituse tegi. Didier Drogba sissetulekuga Chelsea mäng elavnes (Drogba tõi tabloole viigi), kuid ManU võttis siiski 2:1 võidu (Ji Sung Park lõi kohe pärast Chelsea viigiväravat ManU taas ette). Pärast kohtumist tunnistas Anclotti esmakordselt pärast jaanuarikuud, et Liverpoolist hangitud Fernando Torrese usaldamine võis olla viga.

Poolfinaal üllataja Schalke vastu kujunes Manchester Unitedile lihtsaks jalutuskäiguks. Esimeses mängus Saksamaal pandi 2:0 võiduga praktiliselt kõik paika. Kusjuures ManU eduseis võinuks olla märksa suurem, kui Schalke väravas poleks imemängu teinud noor sakslane Manuel Neuer. Korduskohtumises Manchesteris võttis kodumeeskond veenva 4:1 võidu.

 

FC Barcelona:

Sarnaselt Manchester Unitediga, oli ka Barcelona alagrupp võrdlemisi lihtne. Katalaanid pääsesid D-alagrupist kindlalt 14 punktiga edasi, neile järgnesid FC Kopenhagen 10, Kaasani Rubiin 6 ja Panathinaikos 2 silmaga. Ainsad viigid tegi Barcelona võõrsil Rubiini ja Kopenhageniga.

Kaheksandikfinaalis loositi Barcelona vastaseks Londoni Arsenal, kes holimata Barcelona survest esimese mängu kodus võitis. Teises kohtumises Barcelona kodustaadionil Nou Campil ei jätnud Barcelona inglastele mingit võimalust ja võitis muljetavaldava mänguga 3:1. Samas jäi Barcelona võidule must plekk külge, kuna teise poolaja keskel anti Arsenali Robin van Persiele väga kaheldav punane kaart (teine kollane), kuna hollandlane mängis pärast vilet palli.

Veerandfinaalis Donetski Šahtjori vastu pani Barcelona kohe esimese kodumänguga kõik paika. Šahtjorile sai saatuslikuks liiga uljas ründemäng – olukordi küll löödi päris mitmeid, kuid Barcelona realiseeris need paremini ja võitis 5:1. Võõrsil alistas Barcelona Šahtjori 1:0.

Poolfinaal Madridi Realiga pakub kõneainet siiani. Esiteks oli eriline see, et Hispaania ja ka kogu Euroopa üks tähtsamaid vastasseise, «El Classico» nime all tuntud Real-Barcelona kohtumine leidis kahe ja poole nädala jooksul aset lausa neli korda. Liigamängus tehti 1:1 viik, karikafinaali võitis 1:0 Real, kuid Meistrite liigas võttis Barcelona oma. Poolfinaali esimeses mängus Madridis oli Reali peatreener Jose Mourinho valinud Barcelona mängu lõhkuva taktika, mis kuni teise poolaja keskpaigani kandiski vilja. Siis tegi tema tiimis selles mängus kaitsva poolkaitsja rolli täitnud Pepe rumala vea Dani Alvesile, sai punase ning vähemusse jäänud Real kaotas 0:2. Kusjuures Reali pooldajate väitel oli võimalik, et mängu saatuse otsustanud punane kaart ülekohtune, kuna see oli Alvesi näitlejameisterlikkuse vili. Teises poolfinaalis oli Barcelona samuti mänguliselt üle ning seekord lepiti 1:1 viiki.

 

NÕRKUSED JA TUGEVUSED

FC Barcelona:

Tugevused:

-Barcelona algkoosseisu võib julgelt pidada maailma parimaks. Esimese 11 mehe hulka kuulub suur osa Hispaania koondisega suvel jalgpalli MMi võitnud mängijaid, lisaks maailma parimaks peetav Lionel Messi.

-Barcelona on viimastel aastatel leidnud palli valdava stiili, mida väga vähestel on õnnestunud murda.

-Barcelonal on märksa rohkem mängijaid, kelle individuaalne meisterlikkus võib mängu ära teha. Messi, Villa, Iniesta, Xavi, Pedro või isegi Dani Alvesi üks geniaalne liigutus võib mängu otsustada.

Nõrkused:

-Maailma parim jalgpallur Lionel Messi lõi küll poolfinaali esimeses mängus Madridi Reali võrku imevärava, mis läheb Meistrite liiga ajalukku, kuid üldiselt on argentiinlane viimastel kuudel võrreldes hooaja algusega kahvatuks jäänud. Messi tundub väsinud, milles saab süüdisada tõsiasja, et peatreener Guardiola on talle väga vähe puhkust andnud. Või on Messi selles ise süüdi ja nõuab platil olemist?

-Mängud on näidanud, et Barcelonal puudub ees pikk ründaja, kelle peale palle mängida. Vastase «surnuks söötmine» on küll tore asi, kuid iga meeskond vajab lisakäike.

-Barcelonal on sel hooajal probleeme olnud kaitsjatega, mille tõttu pole paar Gerard Pique-Carles Puyol saanud piisavalt kokku mängida.

 

Manchester United:

Tugevused:

-Maailma üheks parimaks treeneriks peetav Alex Ferguson on oma Barcelona kolleegist Pep Guardiolast märksa kogenum. Lisaks on Ferguson hea semu Madridi Reali lootsi Jose Mourinhoga, kelle käest šotlane sõjanõu küsida lubas.

-Manchester Unitedi pink on Barcelona omast pikem ja plahvatuslikum. ManU poolelt jäävad tõenäoliselt vahetusmeeste sekkae Dimitar Berbatov, Nani, Michael Owen ja Paul Scholes. Barcelonal nii värvikaid vahetusmehi pole.

-Hooaja lõpus karjääri lõpetav hollandlasest väravavaht Edwin van der Sar on sel hooajal tõestanud, et kuulub endiselt maailma parimate sekka ja kui isegi ManU kaitseliinist läbi murtakse, on alles pool tööd tehtud.

Nõrkused:

-Manchester Unitedil on küll Nemanja Vidici ja Rio Ferdinandi näol maailma üks paremaid keskkaitse paare, kuid Barcelona pisikesekasvulised ja kiired ründajad on neile ehk mängijatüübilt kõike keerulisemad vastased

-Mitu sel hooajal ManU edus võtmerolli mänginud meest, näiteks Hernandez ja Valencia pole tõeliselt suure mängu kogemusega. Äkki lööb jalg värisema?

-Wayne Rooney juhtum hooaja alguses näitas, et probleemid eraelus võivad kanduda ka väljakule. Saab näha, kui palju meediasse lekkinud armuafäär kogenud Ryan Giggsi mõjutab.

 

VÕTMEDUELLID:

Lionel Messi vs ManU kaitseliin – Messile on Barcelona särgis antud vabad käed ja seega pole ühest meest, kes teda takistama asub. Ka ManU peatreener Alex Ferguson on kinnitanud, et keegi eraldi Messit katma ei hakka. Seega peab ManU kaitseliin aga ka kaitsev poolkaitsja Michael Carrick olema tasemel.

Antonio Valencia (ManU) vs Eric Abidal – Vasakkaitse on Barcelona üks nõrgemaid positsioone. Maksakasvajast taastunud Eric Abidal on küll hea mängija, kuid kas ta on piisavalt taastunud, et kiire ja tehnilise Valencia vastu saada?

Ryan Giggs (ManU) vs Xavi – Mõlemad on mängujuhid, mõlemast sõltub väga palju. Giggs pole küll enam esimeses nooruses, kuid olulistes Meistrite liiga mängudes on ta osalenud pea kõigis väravates. Xavi on jällegi Barcelona aju. Pea kõik rünnakud käivad tema läbi.

Wayne Rooney (ManU) vs Gerard Pique – Ka Wayne Rooney'l on Manchester Unitedis antud üsna vabad käed, kuid endine ManU mängija Pique peaks teadma osava inglase nippe kõige paremini.

 

MILLIST MÄNGU OODATA?

FC Barcelona viimastel aastatel viljeletav palli hoidev mäng on tõestanud, et isegi Euroopa absoluutsetel tippklubidel on nende vastu raske saada. Näiteks kaheksandikfinaali teises kohtumises tegi Arsenal Barcelona värava suunas vaid ühe pealelöögi – statistiliselt ulmeline olukord, kuid samas mõistetav, kuna Arsenalil oli lõviosa kohtumisest isegi üle poole väljaku saamisega suuri raskusi. Samas on aeg näidanud, et ka Barcelona vastu uisapäisa ründama minemine võib väga valusasti kätte maksta. Valusa õppetunni sai sel aastal veerandfinaalis Šahtjor, eelmisel aastal sama kaugel Arsenal. Seega näib ainuke viis Barcelonat murda, mängida samasugust jalgpalli lõhkuvat mängu nagu poolfinaalis Real kuni Pepe eemaldamiseni tegi.

Barcelona võib palli kiigutada, kuid kui kaitses seistakse distsiplineeritult, ei suuda Barcelona tihtipeale leida seda viimast käiku, et palliveeretamine väga heaks olukorraks muuta. Samas on Barcelona keskväli ja kaitsjad tõestanud, et nad muutuvad palli kõigutades tihti lohakaks, mille võivad ära kasutada vastaste tähelepanelikud ründajad – sellised vead võivad aga kohtumise saatuse otsustada.

Pigem võibki uskuda, et Barcelona alustab neile tüüpilist pallivaldamist ning ManU püüab keskenduda kontrarünnakutele. See on vägagi mõistlik lahendus, kui sul on eesliinis sellised kiired mehed nagu Wayne Rooney ja Javi Hernandez ning äärtel Valencia ja Nani.

Barcelona peatreener Pep Guardiola jällegi peab leidma mingi muu käigu. Viimased kohtumised on näidanud, et tugeva vastase vastu ainuüksi palli kiigutamisest ei piisa. Kui ei ole pealelööke, ei saa tulla ka väravaid. Lisaks peaks Guardiola andma käsu, et sellisel tasemel klubi mehed võivad proovida ka kaugemalt, kui karistusalast peale lüüa. Tihtipeale jääb Barcelona mängu vaadates mulje, et peamine eesmärk on palliga väravasse jalutada.

ManU kasuks räägib aga tõsiasi, et kui Barcelona oli suurepärases hoos pigem hooaja alguses, siis Manchester United on paremat jalgpalli hakanud mängima teises pooles. Barcelona vorm on pigem alla käinud, mängijad paistavad väsinud.

Võimalik, et Ferguson hoopis üllatab ning paneb ise kohe väga kõva surve peale, et alguses juhtvärav saavutada. Barcelona on hajrunud ise mänge dikteerima ning ManU tormijooksu korral võivad nad abitud olla.

Postimees usub aga üht: see kes lööb esimese värava, võidab ka mängu. Barcelona on näidanud, et nad satuvad kaotusseisus paanikasse ning ManU legendaarsel peatreeneril Alex Fergusonil on piisavalt kogemust, et vastase nõrkused ära kasutada. Teisalt, kui Barcelona kiiresti eduseisu saavutab, kaovad neil pinged ning lustivate katalaanide vastu on pea võimatu saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles