Terviseprobleem tekitab Andres Raja hinges hirmu

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Rajal on treeningutel korduvalt juhtunud, et hing jääb kinni, kuid noormees ei tea, mis seda põhjustab.
Andres Rajal on treeningutel korduvalt juhtunud, et hing jääb kinni, kuid noormees ei tea, mis seda põhjustab. Foto: Mihkel Maripuu

Juba aastaid pole kümnevõistleja Andres Raja julgenud end võistlustel 400 ja 1500 meetri jooksus viimase piiri peal piitsutada. Spordimehe hoole tõmbab pidurit hirm, et pärast pingutust jääb hing kinni – nii on juhtunud mitmel treeningul.


«Kardan joosta, kuna ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda,» tunnistas Raja. «Pärast jooksu on mul mitu korda hinge kinni löönud, alguses mõtlesin, et see on normaalne ega teinud sellest suurt numbrit, kuid tegelikult ju ei ole… Näen, et teistel sportlastel sellist asja ei juhtu ja mitmed inimesed on mulle sellise reaktsiooni ebanormaalsust kinnitanud.»

Kümnevõistluse esimese päeva naelaks olev 400 m jooks ja kogu kahepäevase pingutuse lõpetav 1500 m distants võtavad lõõtsutama kõik mitmevõistlejad. Sugugi harvad pole juhud, kui mehed langevad pärast finišit nagu niidetult maha ning lõõtsutavad ega suuda mitme minuti jooksul jalgu alla võtta.

Maksimaalse pingutuse juures on see normaalne, pealegi suudavad nad seejuures siiski hingata. Rajal on aga treeningutel juhtunud hullemat – hing jääb lihtsalt kinni. Hirmuäratavad kogemused sunnivadki alateadvuse pidurit tõmbama.

«Need, kes on minu võistlemist tähelepanelikumalt jälginud, teavad, et jään pärast jooksu alati jalgadele ja juba mõne hetke pärast suudan rahulikult jalutada. See näitabki, et ma ei julge rajal endast viimast anda,» märkis ta.

Nädalavahetusel vigastas Raja Götzise kümnevõistlusel jalga ning nüüd ootab teda tõsistes treeningutes vähemalt mõnenädalane paus. Venitada saanud reielihase taastusravi kõrval kavatsebki ta seda aega kasutada tervise uurimiseks.

Esialgu ei tea Raja aga sedagi, kas probleeme tekitab allergia või on tegemist mõne astmavormiga. Senikogetu põhjal ei oska ta seda seostada ühegi toiduaine või kevaditi õhus lendlevate õietolmu kübekestega.

Tippsportlasena pole Rajal võimalik hingamisraskuste tekkimisel kasutada kõiki efektiivseid ja kiiremaid lahendusi pakkuvaid ravimeid. See tooks kiiresti keelatud ainete tarvitamise süüdistuse. Seepärast on ta seni pidanud lihtsalt rahulikult ootama, kuni hingamine taastub. Mõistagi jätab aga iga selline juhtum sportlase vaimule oma jälje.

Seni on Raja üritanud probleemist võimalikult vähe mõelda. «Siiani olen oma hirmust üle treeninud. Isegi kui kartus peale tuleb, olen püüdnud seda tunnet treeninguga maha suruda,» rääkis ta. «Mingil määral see aitab, kuid samas annan endale aru, et tegelikult pole ma siiani julgenud endast sada protsenti anda.»

Nüüd on Raja lõpuks mõistnud, et enda olukorrast selguse saamiseks tuleb läbida uuringud ja oodata spetsialistidelt ausat vastust.

Alles pärast seda saab ta teada, kuidas ennast ravida ja kas sellise probleemiga on üldse võimalik hirmu tundmata tipptasemel sporti teha. «Enne testide tegemist ei oskagi ma sellest midagi arvata,» nentis Raja.

Kui aga arstid otsustavad, et Raja peab normaalse hingamise säilitamiseks tarvitama ravimeid, väljastatakse talle vastav luba. Tänapäeva tippspordis on astmaravimite eriloaga tarvitamine levinud.

Eestlaste jaoks on üks kuulsamaid astmaatikust tippsportlasi Norra suusaäss Marit Bjørgen. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles