Itaalia jalgpalli varjutab kolossaalne kihlveoskandaal

Itaalia jalgpalli tabanud järjekordne kihlveoskandaal ei näi itaallasi eriti häirivat. Kui probleemid ei puuduta oma klubi, siis pigem tuntakse konkurentide ebaõnnestumiste üle just kahjurõõmu.
Esmalt peab kordama, et meedia on järjekordsest skandaalist vägagi kinni hakanud.

Neljapäevases Gazetta dello Sportis oli eile hilisõhtul, pärast Postimehe trükkiminekut peetud EM-valikkohtumisest Itaaliaga kirjutatud napilt üks lehekülg. Ja seegi põhiliselt sellest, et mustanahaline ründaja Mario Balotelli ei mängi. 32-leheküljelise väljaande esimesed 12 külge jutustasid ainult kihl­veopettuste tagamaadest.

Sama teema oli peamine Itaalia rahvuskoondise peatreeneri Cesare Prandelli pressikonverentsil – lõviosa küsimustest-vastustest puudutas just lahvatanud skandaali.

2. juunil iseseisvumispäeva tähistanud itaallased ise aga ei näi üldse häiritud olevat. Hotelli vastuvõtus töötanud mehe sõber Paolo, kes hilistel õhtutundidel majutusasutuse ümber  ringi luusis, ütles resoluutselt: «Kui see ei puuduta minu klubi, siis ei ole vahet.»

Hämmastavalt paljud teisedki Postimehega vestelnud itaallased suhtusid loosse väga ükskõikselt. Üldiselt võis tajuda suhtumist, et paras nendele petturitele – palk oli teenitud.

Küsimusele, mida tehtaks siis, kui vahele peaks jääma oma lemmikklubi, vastati üldjuhul kibedalt või naiivselt ripsmeid plaksutades väga siiralt: «Minu klubi tegeleks pettustega? See pole võimalik!»

Itaalia klubikesksus peegeldub ka väheses huvis koondise vastu. Kohalik jalgpalliliit on küll võtnud sama suuna nagu paljud teised suured vutiriigid ning rahvusmeeskonna mängud tuuakse kätte ka eile mängukohaks olnud Modena-sugustele väikelinnadele, et rahvusesindust rahvale lähemale tuua, kuid minu kui eestlase ootused olid märksa suuremad.

Mõni kohalik küll tuli ligi, küsis mängu kohta ja naeris, kui kuulis, et Eesti võidab 2:0, kuid üldiselt oli õhkkond leige. Lõhna, et tegemist on neljakordsete maailmameistritega, oli õhus tunda vähe.

Tõsi, rahvas elavnes mõni tund enne kohtumise algust – staadioni ümber tiirutasid mesilastena noored ja vanad, karvased ja sulelised. Ja möll, mis hakkas pihta kohtumise alates, peegeldas täielikult väikelinlaste siirast rõõmu ja tänulikkust, et iidolid koduväljakule toodi. Siis algas jalgpallipidu.

Kui varem tundus, et Itaalia nagu polekski riik, mis elab ainult jalgpalli rütmis, siis eile Eesti aja järgi kell 21.45 sai kõik see ümber lükatud. Kui kohalik jalgpalliliidu töötaja mängu täiesti puhtas eesti keeles sisse juhatas, rõkkas Modena 21 000 inimest mahutav Alberto Braglia staadion kui ühtne Itaalia.