Kui Eesti suusakoondis jääks veebruaris Libereci MMil medalita, ei tunneks koondise peatreener Mati Alaver vähimatki pettumust.
Alaver: medalita jäämine poleks pettumus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mõtlen, millise fantastilise karjääri on mulle kinkinud Veerpalu ja Mae, siis pole mul moraalset õigust rääkida pettumusest,» selgitas Alaver.
Aga see ei tähendaks, et 27 aastat suusatamisele pühendunud treener ei ootaks veebruari lõpus toimuvalt suusatamise MMilt Eestile medalit. Sisimas ta lihtsalt teab, et sport on sport. Mida aasta edasi, seda tihedamaks läheb konkurents. Seda raskemaks läheb eestlaste jaoks võimalus pääseda poodiumile. Ja seda väiksemaks jääb ka võimalus, et kunagi kordub Torino olümpia kullasadu.
«See on karm tegelikkus. Kristina, Andrus ja Jaak on sportliku lati väga kõrgele tõstnud. Hindamiskriteeriumid on tõusnud. Kui öelda «edu», siis paljude jaoks tähendab see medalit,» arutles Alaver ja tõi näiteks 2003. aasta Vald di Fiemme MMi. «Andrus võitis nii sellele eelnenud kui ka järgnenud MK-etapi. Aga MMil jäi neljandaks. Meie ise olime teinud kõik, mis võimalik. Paraku see ongi sport.»
Seetõttu ei tunnekski Alaver pettumust, kui tänavuse hooaja tähtsaimal jõuproovil jääksid eestlased medalita. Aga ega see ei tähenda, et koondise ettevalmistus oleks üle kivide ja kändude kulgenud. Vastupidi!
Nii kahekordne olümpiavõitja Veerpalu kui ka Salt Lake City OMi pronksiomanik Mae harjutavad parimate aegadega võrreldavatel koormustel. Ent meeste tegelik vorm selgub 20. veebruaril, mil Liberecis on kavas 15 kilomeetrit klassikat. Just see ala on toonud Veerpalule kaks olümpiakulda ning Maele olümpiapronksi ja MM-hõbeda.
Milliste kohtadega Alaver MMil rahule jääks, mees ütlema ei soostu. Sest ta ei tegele ennustamisega, ütleb vaid, et «neljandat kohta Veerpalu ja Mae MMile püüdma ei lähe».
Eesti suusatajate lootused ei piirdu üksnes nende kahe nimega. Rääkides sprindikoondisest, valib Alaver hoolikalt sõnu. Eesmärgiks on seatud lüüa üle sprinterite senine parim, Veerpalu kunagine MK-sarja kolmas koht. Siinkohal kasutab peatreener mugandatult Heinz Valgu tuntud mõttetera: ükskord me sprinterid tõukavad Veerpalu troonilt niikuinii!
«See baseerub meessprinterite suvisel ettevalmistusel. Treener Björn Kristiansen on oma esimese proovikiviga väga hästi hakkama saanud – ta on suutnud sportlastes pühendumust kasvatada,» avaldas Alaver ja lisas: «Kui Kristiansen mõtleb eelseisvatele treeningutele, siis tal hakkab suust sülge jooksma. Samasugust pühendumust on ta ka sprinteritesse süstinud.»
Veerpalu koha ületajatena peab ta suurimateks pretendentideks ennekõike möödunud hooajal enim silma paistnud Timo Simonlatserit ning Peeter Kümmelit. Ka Anti Saarepuu on Alaveri sõnul jõudnud taas samale tasemele nagu oma edukaima, MMi üheksanda kohaga lõppenud 2004/2005. aasta hooaja eel.
Ent sellega Alaveri suusatajatele seatud eesmärgid veel ei piirdu. Väga oluline on tema sõnul ka fakt, et Aivar Rehemaal on reaalne võimalus teha suusatamise ajalugu ning sõita üle Veerpalu tulemus. Kahekordne OM-võitja teenis oma esimese tiitlivõistluste medali 28-aastasena, seega on 27-aastasel Rehemaal see vanuserekord võimalik veel üle trumbata. Pärast seda on rong aga läinud. Alaver jääks rahule ka siis, kui mees suudaks end MMil esikümnesse või esimese 16 hulka sõita.
«Miks me paneme talle suure seljakoti selga? Aga mõtted peavadki suured olema. Ega ka Gerd Kanteri eesmärk 75+ pole normaalse inimese mõte. Samasugune näide on ka Jüri Jaanson. Aga tänu sellele nad ongi praegu maailma tipus,» sõnas Alaver.
Esimene tähtsaim jõuproov seisab Olosel laagris viibival koondisel ees 14.–16. novembrini sealsamas. Kohale tuleb peaaegu kogu maailma eliit.
Kavas on klassikaline sprint, 15 km klassikat ning 15 km vabastiilis.
Eestlastest teevad võistlusel kaasa nii A-, B- kui ka Merko koondis.
Ühtlasi on nende jaoks tegemist MK-sarja valikvõistlusega.
Kogu tänavuse hooaja võistlusgraafik on suusatajatel tihe. Kaasa tehakse kõikidel MK-etappidel, välja arvatud Vancouveri etapil. Seda nii materiaalsete kui ka tervislike riskide tõttu.
--------------------------------------
Mati Alaver ammutab jõudu oma õpilastest
1992. aastal Andrus Veerpalu ning Jaak Maed juhendama asunud Mati Alaveril läheb meestega juba 16. treeneriaasta. Millest ammutab mees jõudu üha uuesti ja uuesti alustada sama tööd, elada läbi samu emotsioone, nii kaotusi kui ka võite?
«See on raske küsimus. Siin on väga palju lahtiseid nüansse. Mingil hetkel oli see nooruslik lollus, 1995. ja 1996. aastal, kui meid mutta taoti, oli see mingisugune trots. Viimasel ajal on suurim süü aga olnud Andrusel ja Jaagul,» arutles 54-aastane Alaver ja lisas: «Selliste meestega koostööd teha on väga suur väljakutse. Nende suhtumine innustab kõiki. Mul on hea meel näha, et ka nooremaid sportlasi.» (PM)