Kuidas saada jäähoki maailmameistriks? Veidi vähem kui kuu aega tagasi Soomega maailmameistri tiitli võitnud Eesti päritolu Leo Komarov teab vastust: tippu jõudmiseks on vaja kõik vabad hetked uiskudel veeta.
Mis on jäähoki MM-tiitli valem?
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
8. juuni 2011, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jäähoki Liidu korraldatud pressiürituse eel, mille suurima tõmbenumbrina oli kohale kutsutud Slovakkias peetud MMil kuldmedali võitnud Narva päritolu Leo Komarov, lasti parasjagu videolindilt finaalmängu kolmandat perioodi, mille alguses soomlased Rootsi vastu kiiresti 3:1 juhtima asusid.
Põhjanaabrite rõõmujoovastust jälgides kerkisid ilmselt igal vaatajal suunurgad paratamatult taas ülespoole. Kuldse koondise liige Komarov tunnistas isegi, et triumfi tagantjärele vaadates on endiselt väga eriline tunne.
«Ausalt öeldes on see täna esimene kord, kui ma neid momente uuesti näen ja tuleb tunnistada, et võtab külmavärinad peale. Väga võimas,» märkis juba pisikese poisina Soome kolinud Komarov ja vaatas maailmameistrite võidukarikat. «Mõnus tunne on maailmameister olla.»
24-aastase Komarovi sõnul klappis soomlastel seekord kõik. Neil olid tiimis head mängijad – Komarov tõi välja Immoneni ja Granlundi – ning tahe võita.
«Kui finaalis kolmanda perioodi alguses 2:1-le kohe 3:1 järele viskasime (Soome võitis Rootsit lõpuks 6:1 – toim), teadsime, et oleme võitnud. Sellel hetkel muutus usk eriti tugevks,» meenutas Komarov oma karjääri eredaimat päeva.
Komarovil paluti meenutada ka Granlundi väravat poolfinaalis Venemaa vastu, kus noormees litri kepile võttis ja selle venelaste puuri tõstis. Eesti juurtega mehel jagus Granlundi kohta ainult ülistavaid sõnu.
«Täiesti uskumatu värav, igaüks sellega hakkama ei saaks. Ta vääris suurt aplausi,» kommenteeris Komarov. «Tehniliselt saaksin ka sellega hakkama, aga leida selline julgus, ja nii tähtsal hetkel. Fantastiline.»
Kuidas aga on nii, et üks Eestist pärit jäähokimängija on jõudnud maailma kõige teravamasse tippu, samas kui Maarjamaa enda jäähokikoondis võib nii kõrgest mängust vaid unistada? Üks põhjusi peitub samuti pressikonverentsist osa võtnud 17-aastase eestlase Robert Rooba sõnades, kes Espoo Bluesi eest mängides B-klassis Soome meistrivõistlustel kulla võitis.
«Kui siin on tegemist väga väikse spordialaga, mida keegi kuskil teeb, siis Soomes on see kultuuri osa,» märkis Rooba.
Teine, märksa olulisem põhjus on proosalisem. Nagu Komarov ja Rooba, nii kinnitas ka Helsingi IFK ridades Soome jäähokimeistriks tulnud 23-aastane Paides sündinud Siim Liivik, et tippu viib ainult visa töö.
«Esimesed uisud olid iluuisutamise jaoks mõeldud ja kaks numbrit suuremad, kuid ikka tahtsin mängida. Me ei mänginud väikeste poistena autodega, meie mängisimegi jäähokit,» kinnitas nelja-aastaselt Eestist ära kolinud Liivik, kellele sekundeeris Komarov. «Tõepoolest, kõik vabad hetked veetsime jääl.»
Mis puutub Komarovi järgmisesse hooaega, siis tema kinnitas, et jätkab ka tuleval hooajal Euroopa tugevaima turniiri KHLi meeskonnas Moskva Dinamo.
«Mul oli küll ühelt NHLi klubilt päris hea pakkumine, kuid otsustasin Dinamosse jääda, et veel üks aasta Oleg Znaroki käe all mängida. Ühe aasta KHLis arenedes läheksin NHLi veelgi parema mängijana,» arvas Komarov.
Rooba jällegi märkis, et on sõlminud 2+1 lepingu Espoo tiimiga. Järgmisel hooajal tahab ta tegusid teha juunioride A-klassis ehk veidi vanemate seas kui lõppenud hooajal, ülejärgmisel aga juba täiskasvanute liigas jala ukse vahele saada.
Siim Liivik ei välistaks tulevikus Eesti koondisesse tulekut
Helsingi IFK ridades Soome jäähokimeistriks tulnud, 23-aastane Paides sündinud Siim Liivik ei välistanud, et võib tulevikus Eesti koondist esindada. Kuigi Liivik on mänginud kunagi Soome U-20 koondisega MM-turniiril, ei saaks see rahvusvahelise alaliidu reeglite kohaselt viie aasta möödudes probleemiks.
«Seda on parem öelda, kui aeg selleks küps, kuid kunagi miks mitte?» vastas Liivik puhtas eesti keeles küsimusele, kas teda võib kunagi Eestit esindamas näha ning lisas muiates: «Kui mind muidugi tahetakse.»
Nagu iga tasemel jäähokimängija, unistab ka Helsingi IFKga kaheaastase lepingu sõlminud Liivik, et jõuab kunagi NHLi, kuid asjadest ta ette rutata ei taha.
«Praegu pole ma NHLi jaoks ehk piisavalt tasemel – proovin päevast päeva areneda, et saada nii heaks,» märkis Liivik, kes soovib sel hooajal IFK ridades rohkem mänguaega saada. «Teen selle nimel kõvasti tööd ja loodan, et minu roll suureneb.» (PM)