Eesti edukaima rannavõrkpalluri Kristjan Kaisi sõnul tuleb meie esipaaril Rivo Vesikul – Karl Jaanil maailma tipule lähenemise nimel paremini emotsioone kontrolli all hoida.
Kais soovitab Vesikul ja Jaanil tunnetada emotsionaalset piiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes näinud kahel MMil 5. koha saanud ja ühe MK-etapi võitnud Vesiku ja tema eelmise partneri Kaisi mängu, see teab, et suurt juttu need mehed väljakul ei ajanud. Pigem käituti tüüpiliste eestlastena, kes omaette nohisedes tööd teevad.
Kaisi tippspordist loobumise järel on olukord aga muutunud. Vesiku koostöö Jaaniga ei suju nii ladusalt ja seetõttu kostab väljakult tihtipeale ka krõbedamaid sõnu. Kriitilisematel puhkudel võib Vesiku ja Jaani omavaheline suhtlemine koguni mõne kombekama inimese kõrvu katma panna.
Vesiku-Jaani mänedžer ja nendega ohtralt koos harjutanud Kais tajub probleemi, kuid jääb napisõnaliseks. «Ma pole tahtnud sellesse teemasse nina pista. Poisid peavad ise asjad omavahel selgeks rääkima,» ütles Kais.
Psühholoogist pole kasu?
Vesikuga seitse aastat koos mänginud Kais meenutas, et ka neil tuli algusaegadel ette sõnelusi, mis tüliks pöördusid ja loomulikult mängu kaotuse kaasa tõid. «Paarilised peavad tajuma piiri, mida ei tohiks ületada ja mis võib kasu asemel kahju tuua. Tean, et mõned rannavõrkpallipaarid on kasutanud psühholoogi abi, kuid kokkuvõttes pole sellest kasu tõusnud ning see on lõppenud lahkuminekuga,» teadis Kais.
«Tülid on kerged tekkima juhul, kui üks mängijatest langeb pallingu vastuvõtul vastaste surve alla ja ta ebaõnnestub ning seejärel tuleb oma paarilise suust mõni paha sõna. See tekitab tunde, nagu peaks üksinda võitlema kolme vastasega,» lisas ta.
Eile lõppenud MMil koos Jaaniga 17. koha saanud Vesik ei tähtsusta aga probleemi üle. «Ühe mängu põhjal ei tasu paikapanevaid järeldusi teha. Tõsi, mõnikord kaotan pingelistes olukordades enese üle kontrolli, kuid seda juhtub harva. Proovin Karli hea ja halvaga mõjutada. Ta ise ka ei tea, mis talle hästi mõjub,» selgitas Vesik.
Poolteist aastat Vesikuga koos mänginud Jaani tunnistas aga, et kaalub tõsiselt spordipsühholoogi poole pöördumist. «Üritame probleemile üheskoos lahenduse leida. Samas jäävad meie ütlemised väljakule. Mõistan Rivot – tal on raske end vaos hoida, kui paariline nii ebastabiilselt tegutseb. Enamjaolt sõltub mängu tulemus ju minust,» arutles kinnise loomuga Jaani.
Tänavust Praha MK-etappi vaatamas käinud Tartu Pere Leiva võrkpallimeeskonna ühe juhi Raivo Simsoni, kes tegutses Pekingi olümpia aastal Kaisi-Vesiku treenerina, hinnangul on Vesik-Jaani maailma tippseltskonnas üllatavalt hästi hakkama saanud. Liigset «mokalaata» tema sõnul polnud.
Maailma edetabelis 28. koht
«Kartsin, et Kaisi loobumise järel ei suuda Vesik liidrikoormat enda õlule võtta, kuid kogenuma paarilisena on ta oma ülesandega korralikult toime tulnud,» märkis Simson. «Nüüd, kui Vesik nõuab Jaanilt tegusid, ei saa ta ka endale järeleandmisi teha. Jaani jääb mängulugemiselt ja osavuselt Kaisile alla, kuid tema kasuks räägivad paremad füüsilised eeldused.»
Tänavu kahel MK-etapil põhiturniirilt eemale jäänud ja parimal juhul 13. koha saanud Vesik-Jaani paiknevad MMi punkte arvestamata maailma edetabelis 28. real. Olümpiale pääsemiseks peavad nad oma positsiooni tublisti parandama.
«Praeguse seisuga me pigem ei osale Londoni olümpial, kuid olukord pole halb. Peame stabiilsust parandama, hooaja alguse kõikuv mäng on tingitud rahapuudusel ära jäänud talvisest välislaagrist. Paljud pole ilmselt kursis, et minu ja Kaisi tulemused olid esimesed poolteist hooaega samast klassist kui praegu,» rõhutas Vesik.