Kanepi: mulle ei meeldi kaotada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Kanepi
Kaia Kanepi Foto: SCANPIX

«Lootsime, et vigastus taandub kiiremini, aga seda ei ole juhtunud,» selgitas Eesti esireket Kaia Kanepi, miks ta on taas sunnitud võistluspausi tegema.


Aprilli alguses diagnoositi Kanepil mõlema jala kannakõõluse kinnituskoha põletik, Kanepi tiimi füsioterapeudi Lauri Rannama sõnul pole valutavad jalad lubanud Kanepil korralikult treenida ja seepärast peeti õigemaks lähiajal võistlustest loobuda ja keskenduda taastusravile.

Seetõttu loobus Kanepi 4. juulil Rootsis Båstadis algavast turniirist, samuti ei saa ta kaitsta oma mullust Palermo tiitlit.

«Kaia ettevalmistus on jäänud lünklikuks. Nüüd tuleb tal end terveks ravida, et seejärel saaks taas alustada korralikke treeninguid,» rääkis Rannama. «Ta saab taastusravi ja paar korda nädalas käin teda ka ise abistamas.»

Võistluspaus on planeeritud kuni USA turnee alguseni. Hooaja neljas suure slämmi turniir US Open algab 29. augustil, enne seda mängib Kanepi ilmselt veel paaril turniiril.

Millises seisus su jalad praegu on?

Jalgadega on endiselt probleem. Kannakõõluse kinnituskoha põletik ei ole nii kiiresti taandunud, kui lootsime. Vigastus tekkis kõvakattega (hard court) väljakul mängides. Kuna ees ootasid turniirid liivaväljakutel ja ka murukattel, mis ei ole jalgadele nii koormavad kui hard court, siis lootsime, et vigastus taandub, seda ei ole aga juhtunud. Et olla mänguvalmis US Openiks, mis peetakse samuti hard court’il, on vaja, et jalad oleksid sada protsenti terved.

Paranemise kiirendamiseks määras doktor Madis Rahu mulle nädalase tabletikuuri. Nädala keskel teeme uued pildid ja otsustame, kuidas raviga edasi läheme. Kindel on see, et vahele jäävad Båstadi ja Palermo turniirid, edasised plaanid sõltuvad sellest, kui kiirest võistlusvorm taastub.

Eelmise hooajaga võrreldes on tänavune aasta rohkem pettumusi valmistanud, kaotusi on rohkem kui võite. Kas see on lihtsalt loomulik, et tõusule järgneb väike mõõn, või on sellel ka mingi muu põhjus?

Ausalt öeldes ma ei mäletagi tervise poolest nii kehva poolaastat. Minu tulemustele on oma jälje jätnud nii vigastused kui ka viirushaigused, mistõttu ei ole mu tervis olnud päris korras ei treeningutel ega mängudel. Pärast sunnitud treening- või võistluspausi on väga keeruline taas hoogu sisse saada, võidulainele jõuda. Seda enam, kui esimesed kohtumised on juba väga kõrgetasemelised.

Võib tekkida õigustatud küsimus, miks me pärast pause võistluskalendrit ei muuda ja ei alusta tunnetuse saamiseks madalama kategooria turniiridelt – profitennises tuleb võistlustele registreerida kuus nädalat enne turniire, pärast seda toob turniirist loobumine ja samal ajal teisel turniiril mängimine kaasa kopsakad rahatrahvid. Näiteks on tippmängijatele aastas teatud arv turniire kohustuslikud: Indian Wells, Miami, kõik suure slämmi turniirid. Nendest turniiridest loobumine mõne väiksema kategooriaga turniiri kasuks toob automaatselt kaasa 15 000 dollari suuruse trahvi.

Samuti ei ole tihti võimalik väga lühikese etteteatamisega madalama kategooria turniiridele mängima saada. Turniirikorraldajad annavad küll vabapääsmeid, aga need ei ole kunagi garanteeritud.

Kas kaotused on ka vaimule jälje jätnud?

Mingil määral kindlasti, mulle ei meeldi kaotada. Samas analüüsime iga mängu väga täpselt ning anname endale aru, millest kaotused tingitud on.

Kuidas sa praegu oma mängu hindad? Viimase kolme matši põhjal tundus, et probleeme oli serviga.

Hetkel ei ole hoog kõige parem. Pole piisavalt enesekindlust ja julgust, et agressiivset mängu mängida. Mõningaid probleeme oli mul küll oma servigeimi hoidmisega, samas on serv muutunud stabiilsemaks. Pigem jääb hetkel puudu enesekindlusest mängusituatsioonide lahendamisel.

Eelmise aasta lõpus ütlesid, et sind motiveerib edetabeli esikoht; kas see võidunälg on sinus endiselt olemas või on vahepealsed raskused seda muutnud?

Ma ei arva, et võidunälg on kuhugi kadunud.

Meile on saadetud üsna mitu vihjet, et sinu koostöö treener Silver Karjusega on lõppemas. Kas neis juttudes on ka tõtt?

Nendes juttudes senini küll tõde täielikult puudub. Samuti ei maksa spekuleerida Tallinki sponsorluse teemadel ja ma olen tänulik, et nad jätkuvalt minusse usuvad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles