Kaheksa aastat tagasi ronis Eesti naiste teivashüppe rekordiomanik Reena Koll kõrge puu otsa, vaatas kaugusesse ja karjus: «Appi, ma ei julge enam alla tulla!»
Reena Koll – 14-aastaselt rekorditabelite tippu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdrukut puu all oodanud kamraadidel ei jäänudki muud üle, kui joosta Kolli isa Hanno juurde. Viimane tormas sündmuspaika, ronis puu otsa ja aitas pisikese tütretirtsu tagasi maa peale.
Sündmust meenutades lagistavad nii isa kui tütar vaid naerda. «Sõbrad karjusid alt: «Tule alla! Tule alla!» Aga mina ei julgenud. Ootasin, kuni isa mind aitama tuli. Muidu vist polekski sealt alla saanud,» muigas Reena Koll.
Omal ajal kümnevõistluses 7193 punkti kogunud Hanno Kolli sõnul ei vähendanud see aga tütre soovi kõrgustesse pürgida. Vastupidi.
Alustanud 3. klassis kergejõustikutreeningutega, uuendas ta hiljuti Eesti täiskasvanute naiste teivashüpperekordit. Tulemus 4.12 annab piigale nii Euroopa kui maailma U-16 edetabelis esikoha. Ja see on tulemus, millest Koll kaks aastat tagasi veel unistadagi ei osanud. «Uhke tunne on enda nime seal näha! See lisab vaid indu,» tõdes Jõgeva gümnaasiumis 8. klassi vaid neljade-viitega lõpetanud Koll.
Kui enamik õrnema soo esindajaid vaatab teivashüpet õlgu väristades ja hirmunult, siis 14-aastane Reena Koll hüppaks igal vabal hetkel vaid teivast. See on tema suurim kirg. Hoolimata sellest, et kord ebaõnnestus hüpe nii, et ta peaga vastu posti kukkus. Ja tagajärg? «Midagi hullu õnneks ei juhtunud, sain põsele pisut haiget. Järgmisel hüppel lihtsalt kartsin natuke hüpata,» meenutas Koll, kes kergejõustikutreeningutega alustas ema Pireti käe all.
Kolm aastat tagasi märkas teda aga tunnustatud teivashüppetreener Hendrik Lindepuu, kes on tuntud ka tõlkija ja näitekirjanikuna. Viimane nägi kohe, et sportlikust perekonnast pärit tüdrukul on annet saada heaks teivashüppajaks. «Tundsin teda juba varemgi ja teadsin, et ta on tüdruk, kes ei pelga midagi. Juba esimesel treeningul oli näha, et temas on sisu. Aga et areng lausa nii kiire on, seda ei osanud ju keegi oodata,» nentis Lindepuu.
Tegelikult võiks Koll praegu Prantsusmaal noorte MMil medalite eest võidelda. Isiklike tippmarkide poolest kuuluks ta kindlalt suursoosikute hulka. Ainuke asi, mis talle piirid seab, on vanus. «Reena on veel liiga noor. Aga järgmisel aastal saab ta juba juunioride tiitlivõistlustele pürgida ning kui õnnestub olümpia B-norm (4.40 – toim) täita, siis võiksime ka Londonisse sõita!» kinnitas Lindepuu.
Kollid ise seesuguseid eesmärke välja ei ütle. Sõnavad vaid, et spekuleerida pole mõtet. Ütlevad, et teevad kõik selleks, et võimalikult kõrgele ja kaugele jõuda. «Ennustada ei saa. Tiitlivõitudeni on pikk tee minna ja selleks tuleb väga palju rasket tööd teha. Praegu võtame järgmiseks eesmärgiks hüpata 4.20 ja 4.30. Kui see tehtud, siis vaatame edasi,» sõnas Hanno Koll.
Vähemalt praegu naudib 181 sentimeetri pikkune Reena Koll iga treeningut. Kõige enam muidugi teivashüppetreeninguid, mistõttu ta kolm korda nädalas Jõgevalt 60 km kaugusele Tartusse sõidab. Kodukandis lihtsalt puuduvad sobivad tingimused.
Aasta pärast võib see rutiin aga muutuda. Pärast 9. klassi lõppu võib Koll sootuks Eestimaa tolmu jalgelt pühkida ning Soome treenima minna. «Soomes on üks väga hea treener, kes juhendab ka Minna Nikkaneni (on hüpanud 4.60 – toim). Eks paistab, mis tulevik toob. Aga üks mõte on olnud tema juurde treenima minna,» kinnitas Reena Koll, kes praegu harjutab viis korda nädalas.
Sügiseti lisandub kergejõustikutreeningutele ka võrkpall. «Seda ala võtan pigem hobina. Samamoodi nagu ka tennist!» sõnas Koll, keda pikkuse tõttu on korduvalt võrkpallitreeningutele üle meelitada üritatud. Seni pole see aga õnnestunud. Võrkpallis ei saaks ju iialgi nii kõrgele hüpata kui teivashüppes.
Reena Koll
• Sünd: 15.11.1996
• Pikkus: 181 cm
• Haridus: lõpetas Jõgeva gümnaasiumi 8. klassi
• Saavutused: püstitas 14-aastaselt Eesti rekordi 4.12, tema nimele kuuluvad ka Eesti A- ja B-vanuseklassi rekordid, on võitnud omaealiste Eesti meistrivõistlustel igat karva medaleid.
• Perekond: isa Hanno (on kümnevõistluses kogunud 7193 punkti), ema Piret (on seitsmevõistluses kogunud 5099 punkti) õde Birgit, vend Harri.