Kullatüdruk: teadsin, et ei tohi alla anda

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vapper Eesti tüdruk Liina Laasma viskas end viimase katsega Euroopa juunioride meistriks ja võis kodupubliku ees võitu tähistada.
Vapper Eesti tüdruk Liina Laasma viskas end viimase katsega Euroopa juunioride meistriks ja võis kodupubliku ees võitu tähistada. Foto: Mihkel Maripuu

«Sisendasin endale, et ükskõik kui valus mul poleks, ei tohi ma alla anda, vaid pean andma endast maksimumi,» rääkis erakordset vaimukindlust ilmutanud odaviskaja Liina Laasma. Tasu oli vääriline – odaviske juunioride Euroopa meistri tiitel.

Kui Laasma viimane konkurent oli oma viske sooritanud, kiikas Laasma õhus oleva oda poole ja sai kohe aru, et see ei lenda nii kaugele kui tema enda viimane vise 55.99. Ta oli võitja! Laasma heitis korraks maha, ent mõni sekund hiljem hüppas juba kummipallina kõrgustesse.

Kadrioru staadionile kogunenud publik hõiskas rõõmust – tunne oli ülev, Eesti neiu oli tulnud Euroopa meistriks!
Mõni hetk hiljem spurtis sinimustvalget lippu pea kohal hoidnud Laasma mööda staadioni muruvaipa ja nautis oma senise karjääri kauneimat hetke täiel rinnal. «Mul oli enda üle tõeliselt hea meel,» tunnistas ta.

Kuid kuni viimase katseni polnud kindla medalisoosikuna võistlust alustanud Laasmal veel midagi. Nii nagu koduselt EMilt polnud midagi kogu Eesti koondisel. Tugevalt teibitud küünarnukiga 19-aastane neiu asus enda kohta kesise tulemusega viiendal kohal, ent kinnitas hiljem, et paanikasse ei sattunud ta kordagi.

«Mõtlesin, et mul on jäänud veel katseid, ja püüdsin nendeks keskenduda,» rääkis ta. Viimasesse viskesse pani Laasma endast kõik – ja oda lendas. Lendas kaugemale kui kellelgi teisel sellel õhtul. Esialgu näis, et pärast tulemuse tabloole ilmumist pole temas ühtegi emotsiooni, kuid korraga tõusis ta käte peale. See oli juba võidu tähistamine!

«Ma ei teadnud, kaugele ma võin visata, pidin end kokku võtma,» meenutas ta otsustavaid hetki. «Võidutulemus on küll keskpärane, aga peaasi, et midagi ikka lendas.»

Napp veerand tundi pärast võitu tunnistas eestlaste kangelaseks kerkinud piiga, et rõõmupisaraid pole ta jõudnud veel valada, kuid tulemata need ei jää. Nii oligi, poodiumi kõrgeimal astmel seistes ja rahvushümni kuulates tõmbusid tal silmad märjaks. 

Laupäeval toimunud eelvõistlusel täitis Laasma kvalifikatsiooninormi kohe esimese katsega. Kõik näis ilus, kuni ta paar tundi pärast etteastet tundis, et parema käe küünarliiges muutub aina valusamaks. Eile hommikuks oli aga seis nii hull, et doktor Mihkel Mardna tegi liigesesse süsti ja teipis käe tugevalt kinni.

Vahetult enne võistlust neelas Laasma lisaks ühe valuvaigistava tableti.
«Kahju, et küünarnukk ei lubanud täiest jõust visata, kuid võistluse käigus nokkisin teipi aina vähemaks,» rääkis ta. «Valuvaigistid muutsid mind uimaseks, kuid valu ei tundnud. Liigutasin kätt pidevalt, et kontrollida, kas kõik on ikka korras.»

Laasma edestas lätlanna Lina Muzet 16 sentimeetriga. Mõlemad jäid aga oma parimatele visetele alla. «Kõigil oli võidusoov nii suur, see ilmselt kammitses,» arvas Laasma. «Tulemusest tähtsam on see, kuidas keegi suudab end pinge all kokku võtta.»

Lähipäevil kavatseb Laasma pühenduda haige küünarnuki ravile, ent samas pole ta matnud maha mõtet pürgida Daegu MMile. Normi täitmiseks on veel aega. Kui käsi lubab täie jõuga visata, tekib hea võimalus juba eeloleval nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel.
«Kõige tähtsam on siiski käsi terveks saada, see pole ju mu viimane hooaeg,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles