EMi pronksimees hakkab Soomes linnavurleks

, toimetaja / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veiko Tamjärv tuli kaks aastat tagasi traavikutsarite EMil pronksile.
Veiko Tamjärv tuli kaks aastat tagasi traavikutsarite EMil pronksile. Foto: Marina Puškar

Kaheksa aastat oma Raplamaa talus hobuste pidamisega leiba teeninud Veiko Tamjärv plaanib koos abikaasa ja seitsmeaastase pojaga Soome kolides linnameheks hakata.


«Maal elades jõudsin kindla otsuseni – koju ma hobuseid enam ei võta,» kinnitab traavikutsarite EMil pronksmedali võitnud Tamjärv. «Talli pidades elad üksnes hobustele. Mured käivad ikka mööda inimesi ja loomi, kive ega kände nad ei tülita.»



Praegu on Tamjärve hoole all 13 traavlit, neist üks kuulub talle endale. Kui hommikused toimingud tallis tehtud, hakkab pronksimees hobuseid järjest käru ees sörgitama. Selle tarvis on talu juurde ehitatud kilomeetrine liivakattega rada.



Traavlite jooksutamine on Tamjärvele ühtlasi treeninguks – õhtuks võtab ebamugav asend selja ja põlved korralikult läbi. Kuidas kõik Soomes olema hakkab, ta veel ei tea, sest ühtki kokkulepet sõlmitud ei ole.



«Soomes oleks läbimurdmine kõige lihtsam – seal on mingil määral tuttavaid ees,» nendib Tamjärv. «Kui kõlakas lahti läheb, siis tuleb ehk pakkumisi ka. Eesti tase on võrreldes Soomega olematu, EMi pronks näitas siiski, et päris mees metsast ma pole.»



Lisaks EMile osales Tamjärv mullu esimese eestlasena profikutsarite MMil, paraku võib ta tiitlivõistlustel ainsaks Eesti esindajaks jäädagi. «Kui siin taandareng sama hooga jätkub, pole MMile ega EMile pääseda võimalik,» nendib Tamjärv.



Nimelt käib tiitlivõistlustel osalevate maade arvu kasv korraldajariikidele üle jõu. Nemad peavad leidma sportlastele ka hobused, kuid kas omanikud usaldavad traavli tundmatule sõitjale?



Sestap ongi paika pandud reeglid: EMile ja MMile pääsemiseks tuleb sportlasel aasta jooksul teha teatud arv starte ja teenida teatud summa auhinnaraha. Eestis pole kumbagi eeldust võimalik täita.



Tamjärve unistuseks on osaleda mõnel suurel võiduajamisel Rootsis või Prantsusmaal – need kopsakate auhindadega jõuproovid on tiitlivõistlustest mainekamad. Unistuse täitumine sõltub tema sõnul paljuski juhuste kokkulangemist. «Aga pime kana võib ka tera leida,» teab Tamjärv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles