Laskem hetkeks kujutlusvõimel lennata. Aasta on 2012, Tehvandi K90 suusahüppemäel võistlevad maailma parimad kahevõistlejad.
Tehvandil loodetakse MK-etapp korraldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Publikut on rajale kogunenud kümnetes tuhandetes ja võistlust näidatakse üle terve maailma. Tegemist on maailmakarika etapiga.
Stopp! Esialgu on see kõik alles kauge eesmärk. Ent sugugi mitte võimatu eesmärk.
Eile Eestit külastanud Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) kahevõistluse juhataja Ulrich Wehlingu sõnul on Eestil kõik eeldused korraldamaks 2012. aastal Tehvandi K90 hüppemäel MK-etapp.
«Teil on kogemus suurte võistluste korraldamisega. Usaldan teie suusaliitu ning ma ei näe probleemi, miks ei võiks seda võistlust siin pidada,» selgitas Wehling.
Põhjused, miks Eesti FISi vaatevälja tõusis, on tegelikult lihtsad. Neist tähtsaim on kindlasti see, et möödunud aastal avatud Tehvandi K90 hüppemägi kuulub asjatundjate hinnangul maailma paremate sekka.
Rahvusvahelise alaliidu eesmärk on levida võimalikult paljudesse maadesse, et ala populariseerida. Lisaks sellele on eestlastel ette näidata 1997. aasta suvine tipptasemel kahevõistlus, mis tõi kohale ligi 10 000 pealtvaatajat. Kõik õnnestus – miks ei peaks seegi kord?
Aga kõigepealt peavad eestlased oma valmisolekut teiste rahvusvaheliste võistluste organiseerimise teel tõestama.
2009. aasta suvel tahetakse Saku Suverulliga samal nädalavahetusel korraldada ka tipptasemel kahevõistlus. 2010. aastal loodetakse korraldada kontinentaalkarikasarja etapp ning aasta hiljem on juba kavas juunioride MM.
Kõigi nende võistlustega peavad eestlased tõestama, et väärivad MK-etapi korraldusõigust. Kindlasti käib nüüd nii mõnegi lugeja peast läbi küsimus, et staarid võivad MK-etapile ju kohale tulla, aga kellele me omade seast kaasa elada saaksime.
Tõepoolest, viimasel kümnel aastal pole eestlastel olnud kahevõistlejat, kellele suurvõistlustel pöialt hoida. Siiski usub suusaliidu juhatuse liige Kaarel Zilmer, et õigepea on see juba võimalik.
Nii kahevõistlejate kui ka suusahüppajatega teevad tööd välistreenerid, alaliitude eelarve on kasvanud ning alates möödunud suvest on nende kasutuses ka tipptasemel suusamägi.
«MK-etapi korraldamine oleks meile väga oluline. Just koondislastele. Me ei saa nendega ju perspektiivitult töötada,» avaldas Zilmer ja lisas: «Kui on midagi taguda, siis taome. Meie eesmärk on, et kõik alad saaksid oma väljundi.»