Endel Susi koostatud raamat annab ülevaate kiirkäimisest Eestis kuni 1.V 2011. a.
Ilmus raamat «117 aastat kiirkäimist Eestis»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale Eesti rekordite on ära toodud Eesti 15 maakonna ja 5-e suurema linna rekordid ja seda nii hallis, staadionil kui maanteel püstitatud ning seda momendil kasutatavate vanuseklasside kaupa.
Tartu vanuseklasside rekorditest või tipptulemustest kuulub Toivo Tanningule 14, Alisa Poljatšihhinale 11, samuti 11 kuulub Tartumaal Aivar Sapelkovile. Lisaks on ära toodud kõikide maailmajagude rekordid ja Eesti kõigi aegade edetabelid, mõnel alal kuni 100 paremat. Ära on toodud ka kõikide rekordiomanike juhendajad ja kõik Guinnessi rekordi (100 inimest, kes kõik käisid 1000 m) ületajad. Tartumaalt oli neid üks.
Ei piirduta ainult käijate saavutustega, vaid ka nende tegevusega hilisemas elus ehk teiste sõnadega on see raamat ka killuke Eesti kultuuriloost alates maalikunstnik Konrad Mägist, kirjanikest Ülo Tuulikust ja Ville Sonnist, tõlkijast Gennadi Noast, professor Tiit Rosenbergist kuni harrastuskunstnik Tiina (Beljajeva) Möllini.
Kuid on ka saavutustest teistelgi elualadel, olgu selleks koolide juhtimine, töö riigikogus, peastarvutamise korraldamine või spordi juhtimine. Tuntumad spordijuhid ja käimisega seotud treenerid Tartumaal olid Alfred Pisuke, Elmut Heido, Harry Meier, Endel Arand, Jüri Suumann, Heiki Mäesalu, Jaan Aavakivi jt.
Ei minda mööda ka juhtumitest, mis võisid olla takistuseks paremate tulemuste saavutamisel.
Peale ajaloo on ära toodud õpetus kiirkäimisest algajatele (lisatud kinogrammid) kuni meistrini välja. Treeningute ettevalmistuses on rõhku pandud nii venitusharjutustele (lisatud pildid) kui toitumisele.
Antakse väike ülevaade teistegi vastupidavusalade kohta, et inimesel oleks võimalik ise otsustada millist ala on tema jaoks kõige otstarbekam valida.
Põhjaliku ülevaate saab spordis kasutatavatest meditsiinilistest terminitest ja nende osast organismi talitustes.
Raamat annab ülevaate ka käimisvõistluste korraldamise ja kohtuniketegevuse kohta.
Peale käimise tuuakse ära Eestis 2004-2006 kasutusel olnud kergejõustiku järgutabel (täna järgutabeleid Eestis enam ei kasutata), mille alusel on võimalik hinnata erinevatel kergejõustikualadel saavutatud tulemusi.
Samuti on ära toodud kõik Eesti meistrivõistluste kiirkäimise medalivõitjad. Kõige rohkem on tartlastest medaleid võitnud Erich Vaino, tervelt 20. Olav Laiv ja Indrek Lauril on neid 19, Aivar Sapelkovil 12.
Raamatu maht on 208 lk koos 62 pildiga.