Kolm mängu, kolm kaotust – nutta või naerda?

EM-finaalturniiriks atra seadev võrkpallikoondis valmistas Pärnus lõppenud turniiril fännidele pettumuse, kaotades kõik kolm mängu. On põhjust lüüa häirekella?

Pärast viimases mängus Kanadalt saadud 2:3 kaotust nimetas peatreener Avo Keel koosolekul need mängijad, kelle jaoks on koondisesuvi lõppenud. Üllatusvalikuid polnud – välja jäid libero Rait Rikberg, temporündaja Tamar Nassar ja nurgaründaja Kardo Kõresaar. Varem oli põlvetrauma tõttu ettevalmistuse pooleli jätnud diagonaalründaja Hindrek Pulk.

Keele valik polnud aga lõplik. Pärast selle nädala treeninguid peavad lahkuma veel kaks meest, üks sidemängija ja üks nurgaründaja. Alles jäänud 14 meest alustavad järgmisel teisipäeval bussisõitu Peterburi, kus toimub tugevakoosseisuline turniir Venemaa superliiga klubide ja soomlaste Tampere Isku-Volley osavõtul.

Venno väsis pärast avapäeva
Reedel Türgile 0:3 ja laupäeval Lätile 1:3 alla jäänud – kas keegi mäletab, millal sinisärklased viimati lõunanaabritele kaotasid? – koondise tulemusi ei tasu üle dramatiseerida.

Sel nädalal Maailmaliiga üleminekumängudes Puerto Ricoga kohtuv Kanada on tippvormis. Kuu lõpus Londoni olümpia kvalifikatsiooni avaringis Ungariga vastamisi minev Läti peab Eestist varem väga heasse hoogu tõusma, kuid lõunanaabritel oli enne suvituslinna tulekut selja taga kõigest kümmekond pallitreeningut.

Heaks mõõdupuuks on Türgi, kellele kaks aastat tagasi neutraalsel pinnal (Rotterdamis) 2:3 kaotati. Samuti EMiks valmistuvad türklased viljelevad samasugust mängustiili nagu Eesti alagrupikaaslane Portugal – lühikesevõitu pallurid on äärmiselt osavad ja nobedad ning sedapuhku jäid meie mehed nendega jänni.
Eelmisel nädalalõpul Pärnus viibinud Postimehe esindaja hinnangul on EMil põhikoosseisus koht kindel sidemängijal Kert Toobalil, diagonaalründajal Oliver Vennol, nurgaründajal Keith Pupartil ja temporündajal Ardo Kreegil. Võrkpallikoondises esimest viiulit mängiv Toobal tegutses tavapärasel tasemel – kiita pole teda põhjust, laita samuti mitte.

Reedel Türgi vastu hiilgava partii esitanud ja palle 60-protsendilise resultatiivsusega maha tampinud Venno oli järgmistes kohtumistes kahvatum – turniiril Eesti koondise parimaks tunnistatu pole veel füüsiliselt valmis kolme mängu järjest pidama. Aega veel on.

Venno kõrval sai rünnakul suure koormuse Pupart, kes vastutuskoormaga kenasti toime tuli. Kaks aastat Prantsuse kõrgliiga klubis Rennes’i Etudiant on vorminud Saaremaalt pärit pallurist rahvusvahelisel tasemel mängija. Paljud asjatundjad krimpsutavad Puparti planeerivate pallingute peale nina, kuid Pärnu-turniiri statistika põhjal oli ta üks enim servinud mängija.

Jago suurim üllataja
Puparti parimaid sõpru Kreek on samuti viimastel hooaegadel Poolamaal tegusid tehes sammu edasi astunud ja Eesti koondises omal positsioonil peaaegu asendamatuks mängijaks kerkinud. Kreegi kõrval usaldas koondist täpselt sajas kohtumises juhendanud Keel Pärnus kõige rohkem Raimo Pajusalu, kelle liigutused olid veel liiga puised ja aeglased.

Parimaks liberoks näib hetkel olevat Asko Esna, kes turniiril enim mänguaega pälvis. Kas ta suudab esinumbri staatuse EMini säilitada, selgitab vennatapusõda Sten Esnaga.

Siinkirjutajale pakkus suurima üllatuse viimastel aastatel vigastuste tõttu ja perekondlikel põhjustel koondisega tagasihoidlikult kokku puutunud Eerik Jago. Laupäevases mängus Lätiga näitas mees, miks on tema ainsa Eesti tegevvõrkpallurina Itaalia kõrgliigas kaasa teinud.

Tema teravaid ja vajadusel kavalaid rünnakuid, võimsaid pallinguid ning ideaalset servi vastuvõttu oli lausa lust vaadata.

Jago ilus etteaste oli meeldiv üllatus ka meeskonnakaaslastele, sest kevadel Achilleuse kõõluse operatsioonil käinud sportlasel on treeningutel ette tulnud väga musti päevi.

Suurimaks ebaõnnesõduriks võib pidada Kardo Kõresaart, kes pidi ettevalmistuse alguses neerukividega operatsioonil käima ja augusti alguses treeningul kõhulihast venitas. Itaalia esiliiga klubis Loreto Energy Resourcesis karastunud nurgaründaja pidi eile saama võimaluse end näidata, kuid vigastas hommikusel treeningul uuesti kõhulihast.

Ühte asja tahaks koondislastele veel südamele panna. Mängu ajal võiksid suunurgad rohkem ülespoole olla ja üksteise ergutamine aitab tuju üleval hoida ka kõige raskematel momentidel. Eesti kaotas enamiku pingelistest geimilõppudest.

Või nagu hõikas abitreener Andrei Ojamets (tal oli koondise treenerina 150. mäng) eilse kohtumise viienda geimi lõpus vahetusmeeste kastis lösutanud mängijatele: «Tõuske püsti! Vaadake, mida Kanada varumehed teisel pool väljakul teevad (nad seisid püsti ja elasid omadele häälekalt kaasa – toim)!»