/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
Eesti jalgpallikoondis tõusis täna FIFA edetabelis ajaloo parimale ehk 58. kohale. Postimees esitas Eesti Jalgpalli Liidu presidendile Aivar Pohlakule neli küsimust. Mida rahvuskoondise suur tõus näitab, kas see on asjade loogiline käik, kui tähtis kohalikule alaliidule FIFA edetabeli koht üldse on ja kus võiks olla meie koondise piir?
Aivar Pohlak: «Loogiline on tabelikoht selles mõttes, et oleme teinud tõsist ja kindlatel põhimõtetel rajanevat tööd ala arengu nimel pikka aega. Paraku on konkreetne edetabelikoht alati seotud persoonidega ja see, kuhu konkreetse treeneri ja mängijate koostöö viib. on mingis osas prognoosimatu . Kui siia lisada alaliidu juhtkonna roll, siis on see lõpuks üks suur hulk otsuseid ja inimsuhteid.
Olen üldiselt seda meelt, et väga hea ja/või konkreetsetesse oludesse eriliselt sobiv juht, pean praegu silmas jalgpallikoondist, kuigi see laieneb ka teistele tasanditele, võib saavutada vajalikku kriitilist miinimumtaset ületavate mängijatega erilise ja ebaloogilise tulemuse, nii nagu halb või sobimatu juht ei saavuta enamasti ka väga heade mängijatega suurt midagi, mis tähendab, et ootame praeguselt koondiselt sammu edasi, sest kolmest kriisist väljatulemine on signaal jätkuvate võimaluste kohta.
Kui küsid, milline see samm peaks välja nägema, siis vastan, et peame suutma vältida mängutaseme kõikumisi ja seda ilma heade perioodide mängutaset kärpimata ehk siis halvad päevad peavad kaduma ja head päevad jääma, ja arvan, et tee selleni läheb igasuguste pisivigade tegemise vältimise kaudu – igale valikmängule tuleb minna sajaprotsendiliselt relvastatuna ja ka näiteks valikmängude kalendri koostamiseks peab nüanssideni valmis olema. Ja kõiki sõprusmänge tuleb kasutada maksimaalselt valikmängudeks valmistumisel.
Konkreetselt tähendab see plaani täiendada liidu sekretariaati kõikide koondiste eest vastutava tehnilise direktori ametikohaga, aga esialgu ma sellest lähemalt kõnelda ei sooviks.
FIFA edetabelikoht on ühelt poolt emotsioon, kuid teiselt poolt peegeldab see jalgpalliväljakul saavutatut ja sellisena on ta meie jaoks väga tähtis. Kui MM-valikmängude loos oleks olnud eelneva valiktsükli lõppemise järel, siis asunuksime ilmselt teises loosikausis. Kusjuures ma mitte ei nuta taga suvel toimunut, vaid näitan veel üht tabelikoha tähendust – tõsi, nagu varem öeldud, kehvade tulemustega heale tabelikohale ei saa ja kehva mänguga omakorda ei saa head tulemust.
Ka talviste eksootiliste maavõistluste kokkuleppimise juures on tabelikohal oma mõju – need mängud on aga tähtsad teisele ešelonile kogemuse andmiseks.
Me ilmselt ei ole harjunud või ei oska üldjuhul näha seoseid elu esimeste sammude ja oluliste hetkede vahel – kõnelen praegu edetabelikohast/koondise mängutasemest mõeldes neile inimestele, kellel on selles oma roll ehk siis treeneritele, kes on kasvatanud või osalenud edukat ja head jalgpalli näitavate koondislaste kasvatamises, ja seda just nurga alt, kui oluline on see edu neile, tunnustuse ja edasi tegutsemist innustava motivaatorina. Lugesin kokku, Põhja-Iirimaa vastu koosseisus olnud koondislasi on treeninud kokku üle 60 erineva treeneri ehk siis praegune edu põhineb selgelt laial põhjal, erinevatel treenerikäekirjadel ja treenimise printsiipidel ja see on suur asi.»