Jalgrattur Rene Mandri tegi rattaprofid.ee blogis kokkuvõtte Kopenhaagenis lõppenud maanteesõidu MMist.
Mandrit kimbutavad müstilised krambid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mandri kirjutab: «Olgem ausad, oleksin rahuldunud kohaga 20 parema seas, sest oli ette teada, et suure tõenäosusega tuleb grupifiniš. Oletasin, et jõuan selle distantsi ilusti ära kesta, sest pikemad sõidud on mulle alati istunud ning lõpus grupifinišis ennast sprinterite tuulde nihverdada ja TOP 20 üle lõpujoone veereda, poleks mingi müstika olnud.
Kahjuks lõi sellel nädalal mul jälle välja selline jama, et lihased tahtsid kangesti krampi kiskuda, ka eelnevate päevade treeningutel. Vahest on nii, et pärast suuremaid pingutusi (lõpetasin Briti tuuri) puhkama asudes tahavad jalalihased kolmandal-neljandal päeval krampi minna. Nii juhtus ka sellel nädalal, treeningud olid kerged ja taastavad ning krambijama tuli kallale. Ma pole 15 aasta jooksul, mil olen ratast sõitnud, selle probleemi põhjust teada saanud ja lahendust leidnud.
Tankisin magneesiumit maksimaalselt sisse enne sõitu, aga jalad olid ikkagi krambipiiril. Istusin päev otsa grupis võimalikult mugaval positsioonil ja lõpuringidel hakkasid krambid endast aina rohkem märku andma. Lõpus enam possale sõita ei suutnud, sest jalad lihtsalt ei lubanud ja kui alustasin lõpuspurti, siis tõmbas tagareie nii krampi, et olin sunnitud viimased 80 m vabajooksuga üle joone tulema. Kohaks siis 55. Ütlen ausalt, et rahul ma pole!!! Ainus positiivne asi siinse sõidu juures koondisele oli Kanksi hea etteaste ja tunde veedetud aeg rahvusvahelises telepildis, kus Eesti head reklaami sai!»