Albert võitleb Hawaiil kuumusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Albert Hawaii saarel asuva kodumajutuse rõdul treeningust taastumas.
Marko Albert Hawaii saarel asuva kodumajutuse rõdul treeningust taastumas. Foto: Erakogu

Laupäeval toimuvaks täispika triatloni MMiks valmistuv Marko Albert tegi rattaprofid.ee blogis kokkuvõtte oma ettevalmistusest.

Albert kirjutas neljapäeval: «Viimasel paaril päeval on ilm olnud mõnusalt kuum. Kui me teisipäeva keskpäeval koos Dirk Bockeliga (Hawaii IM, 2009 7. koht ja 2010 8. koht) pika jooksu tegime sai harjutatud kuumuse talumist. Tegemist oli siis tõusva tempojooksuga (1h20min) ja viimased pool tundi pidime läbima 3'50''/km keskmiseks.

Viimane ülesanne oli peale esmaspäevast korraliku treeningpäeva ning 2h ratta soojendust teisipäeval päris raske. Jooksime Ali dr-l (jooksuraja esimesed 12 km). Õnneks oli meiega kaasas oma liikuv värskenduspunkt nimega Helgor. Ilma temata oleks ikka väga raskeks läinud. Ma suudan taluda valu, mida teevad lihased.

On täitsa hea ennast pingutada ja sundida mootorit töötama üha kõrgematel tuuridel. Aga kuumuse kannatamine on ebamugav. Valad endale vett pähe ja umbes täpselt minuti pärast tahaks seda uuesti teha. Mitte midagi teha ei ole, tuleb lihtsalt joosta. Kui eile jooksime kokku ligi 20 km siis võistluse ajal peab 42ga toime tulema. Kui praegu on trennis raske siis võistluse jaoks peab kannatamises paar käiku juurde panema.

Kolmapäeval viis lahke naabrimees Tom oma autoga mind u 40 km mööda IM rattarada edasi, et saaksin treeningus kogu võistlusraja tagumise osa läbida. Tõus ratta pöördepunkti (u 100 km peal) on parajalt karm. Täna puhus tõusul lisaks veel vastutuul. Tänasel treeningul testisin võistluse jaoks laenatud Zipp 808 firecrest, carbon clincher jookse. Testisin eelkõige seda, kas Big Islandi valjud külgtuuled mind kõigutavad, kui ma starti 8 cm laiuse pöiaga jooksuga lähen. Tundus, et minu 80 kg kehakaal on piisav, et ratast tugeva tuulega teel hoida. Ratta trenni lõpus oli väike deja vu, kui IM Austria võitja Marino Vanhoenacker minust nagu mootorrattaga mööda sõitis.....Jälle.

Kuna täna peale 130 km ratast joostes oli selline tunne, et eilne jooks lõhkus lihased korralikult ära siis võtan kasutusle kogu oma CEP kompressioonivarustuse ja kulistan natukene rohkem valgujooki alla...Homme on kergem päev ja ehk reedeks on jalad uuesti all.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles