Keskpärases liigas võitja või tippsarjas kaotaja?

Pallimängijad võivad tihtipeale seista dilemma ees, kas liituda tippsarjas mängiva klubiga, kes heitleb meistrivõistlustel tagumiste kohtade nimel, või ühineda samal tasemel meeskonnaga, kuid natuke nõrgemas liigas ning jagada seal kulda ja karda.
 

Lisaks mängumehe isiklikule seisukohale võib sellest tulenevalt tekkida ka küsimus, kas koondistele on kasulikum, kui sportlane pallib küll kõrgel tasemel, kuid enamasti kaotab või mängib aste madalamal ja võidab.

Näiteks võib foorumitest ja kommentaariumitest lugeda jalgpallifännide vaidlust, kas pigem näha Eesti koondislasi suurliigade tagumistes klubides või väiksemate liigade tippmeeskondades.

Enamasti pooldatakse esimest varianti ning loodetakse mõne eestlase jõudmist eelkõige Inglismaa kõrgliigasse.

Vaadates näiteks maailma ühte tippkoondist Hollandit, siis võib tõdeda, et tihtipeale eelistatakse näiteks Inglismaa ja Saksamaa liiga keskmikes mängivatele meestele koduste meistrivõistluste tippmeeskondade pallureid. Samamoodi kutsus näiteks meeletu valikuga Brasiilia koondise peatreener Mano Menezes viimati meeskonda kolm Ukraina tippklubides mängivat pallurit.

«Kui tihedamalt võidad, siis kasvab ka enesekindlus ning ka koondisesse saab minna mõnusama meeleoluga. Kui teenid kuu aja jooksul vaid ühe võidu või viigi ja ülejäänud matšid kaotad, siis sellel on kindlasti oma mõju,» arvas Poola parimas klubis Krakowi Wisla väravat kaitsev Eesti jalgpallikoondise puurilukk Sergei Pareiko.

Pareiko teab kindlasti, millest ta räägib, kuna enne Poola siirdumist pallis ta pikalt Venemaal, kus tuli enamasti heidelda tabeli teises pooles või keskosas ehk medalid ja koht eurosarjas oli vaid unistus. Mäletatavasti oli klubivahetuse üheks põhjuseks just soov ka tiitleid võita.

Teatavasti avaldasid eile nii Iirimaa kui ka Eesti koondise peatreenerid mängijate nimed novembris toimuvateks EMi play-off’i kohtumisteks. Pilguheit nimekirjale näitab, et koguni 16 meest pallib iirlastel maailma tugevaimaks sarjaks peetavas Inglismaa kõrgliigas.

Samas võib tõdeda, et vaid Darron Gibsoni (tänavu pole Gibson Inglismaa kõrgliigas veel väljakule saanud – toim) koduklubi Manchester United heitleb seal tiitli ja ka medalite eest. Seega suurem osa Iirimaa koondislastest võitleb igapäevaselt tabeli keskosas või liigasse püsimajäämise eest.

«Iga jalgpallur tahab mängida tippliigas. Selliseid pakkumisi tihti ei tule ning arvan, et siiski oleks parem proovida, kui selline võimalus tekib. Kui mängida tippliigas, siis seal ei ole kindlasti tavalised igapäevased kohtumised,» leidis kevadel Poola meistriks kroonitud Pareiko, et tugevemas liigas saadav praktika on kindlasti hindamatu.

«Paljugi sõltub see ka mängija rollist klubis ja igaühele võib see mõjuda omamoodi. Kokkuvõttes arvan, et mida kõrgem tase, seda parem,» toetas mõttekäiku ka Eesti võrkpallikoondise liige Eerik Jago, kes on pallinud näiteks maailma tugevaima liiga Itaalia tagumise poole võistkonnas kui ka küllaltki konkurentsivaese Austria meistrisarja tippklubis.

«Austrias võitsime aasta jooksul rohkem kui 80 protsenti mängudest, kuid Itaalias kaotasime hooaja vältel peaaegu 80 protsenti mängudest. Itaalias oli eesmärk liigasse püsima jääda ja see õnnestus. Lõpuks oli seal isegi suurem pidu kui Austria meistri tiitli puhul, tundsime ennast seejuures võitjatena. Kokkuvõttes on kõik seotud eesmärgiga,» lisas Jago. «Kui aga pallid näiteks viis aastat kõrgel tasemel, kuid klubi alati kaotab, siis vahepeal tahaks proovida ka, kuidas on võita. Kohati võib ju olla loll käia kogu aega kaotamas, kuid alati tuleb millegi nimel võidelda.»

Tulles tagasi Eesti ja Iirimaa koondise juurde, võib märkida, et eestlastest võitleb sel hooajal kohalikus liigas meistritiitli eest koguni kolm meest – Pareiko Poolas, Ragnar Klavan Hollandis ja Jarmo Ahjupera Ungaris. Iirlastest võib selliseid lootusi hellitada veel vaid USAs Los Angeles Galaxy ridades palliv Robbie Keane.

Tõestusena, et ka meie koondislased pallivad korralikes klubides, võib siia lisada, et Pareiko koduklubi Krakowi Wisla mängis hiljuti Euroopa liigas 1:0 üle Iirimaa koondislaste Damien Duffi ja Stephen Kelly tööandja Fulhami. «Eurosarjas mängimine on üks asi, mis annab alati palju juurde ning on kasulik,» tõi Pareiko välja ühe eelise tippliigade tagumiste meeskondade ees.

Siiski, kumb variant oleks kasulikum rahvuskoondisele? «Kui pidevalt oled turniiritabeli tagumises otsas ja võitled ellujäämise eest, siis see ikka vaimselt väsitab. Tabelis eespool olles on selles mõttes lihtsam,» tunnistas Piiroja, kes on Norra kõrgliigas Fredrikstadiga võitnud nii medali kui langenud ka aste madalamale, esiliigasse. «Vahel on hea koondise juurde tulla, kui oled klubis pidevalt kaotanud, saad sellest olukorrast välja ja siis võib saada jube hea emotsiooni, kui koondis võidab.»

Samas leiti, et klubispordis on siiski olulisem saada regulaarselt väljakule, mitte nühkida pinki. «Kõige tähtsam on siiski see, et saaks pidevalt mängida ning oleks, mille nimel võidelda,» arvas Eesti jalgpallikoondise kapten Raio Piir­oja. «Mina olen kokkuvõttes seda meelt, et mängida tuleb seal, kus hakkama saadakse.»