Eesti jalgpallikoondise kaitseliin ei kavatse homses play-off’i kohtumises Iirimaa suurimatele staaridele eesotsas Robbie Keane’iga eritähelepanu pöörata ja keskendub kollektiivsele tööle.
Eesti kaitse jätab Iiri staarid eritähelepanuta
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
10. november 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaa koondises tuleb karta valiktsüklis nende 15 väravast viis kõmmutanud Keane’i, keda ka meie mängijad kiidavad. Paremkaitsja Enar Jääger tõi välja Keane’i tehnilisuse, keskkaitsja Andrei Stepanov löögi ja instinkti, kapten Raio Piiroja kiired jalad ja tugeva füüsise.
«Eks tal tuleb kogu aeg seljas elada,» sõnas Piiroja, kellele sekundeeris Stepanov: «See on parim viis teda pidurdada.»
Ometi ei kavatse Eesti senist kaitsesüsteemi murdma hakata ning keegi eraldit Keane’ile eritähelepanu ei pööra. Seega katavad kaitsjad oma tsooni, mitte üht meest.
«Muidu võib tähelepanu teistelt meestelt hajuda,» arvas Jääger. «Pealegi oleks see naljakas, kui ainult ühe järel jooksed, kuna tänapäeval liiguvad mängijad nii palju väljakul ringi.»
Eile pärastlõunaks polnud mängijad tulevase play-off’i vastase videotega veel tutvunud, kuid ka Stepanov kinnitas, et Iirimaal on teisigi ohtlikke mängijaid. Näiteks äärepoolkaitsjad Aiden McGeady ja Damien Duff.
«Neil on väga teravad ääred ja üldse meisterlikud mängijad,» ütles Stepanov. «Peame kaitses mängima meeskondlikult.»
Kaitsjad kavatsevad rünnata
Eesti jalgpallikoondise üldine tasemetõus tähendab, et kaitseliini mängijad ei pea vaid vastaste mängijate pidurdamisele mõtlema. Peatreener Tarmo Rüütli nõuab ka tagalameeste aktiivsemat rünnakule lülitumist.
«Nagu kogu meeskond, on ka kaitseliin edasi arenenud,» kinnitas sinisärkide eest 107 kohtumist pidanud 32-aastane Piiroja. «Kümme aastat tagasi ei saanud me enda karistusalast kaugemale, aga nüüd hulgume pool mängu kuskil keskjoone kandis.»
Jääger tõi samuti välja, et selle asemel, et kümnekesi trahvikasti ümber istuda, meeldib ka kaitsjatele nüüd rünnata. «Ausalt öeldes mulle meeldib ette minna ja üritada ise midagi korda saata,» kinnitas Jääger.
Kui meeskond eelkõige rünnakule panustab, on loogiline, et tagalas tekivad augud. Kohtumiste resultaadid räägivad iseenda eest: nulli peal on sel aastal suudetud hoida vaid märtsikuisel lumisel Lilleküla staadionil Uruguayd. Jääger tunnistas, et tormiliselt rünnates on tihti kaitsjatel rohkem tööd kui varem, kuid üldiselt tagumisi mehi unarusse ei jäeta.
«Poolkaitsjad töötavad meil tegelikult palju tagasi, kedagi üks ühe vastu naljalt ei jäeta. Aitame teineteist ja kaitsefaasis töötavad kõik liinid,» kinnitas Jääger.
Väravateta viik hea tulemus
Iirimaa kaitseliin vastupidiselt Eesti omale on sel aastal väga hästi pidanud – näiteks suudeti ühe perioodi vältel hoida oma värav koguni kaheksa mängu järjest puutumatuna.
«Loomulikult pole see meile hea uudis, kuid mängud ja vastased on ju erinevad ja vaevalt et nad Iirimaal meie vastu kaitsma asuvad. Lillekülas ehk ollakse jah ettevaatlikumad,» hindas Jääger. «Pealegi on meil ka head ründajad, kes suudavad neile peavalu valmistada.»
Ka Stepanov usub, et iirlased on esimeses kohtumises veidi tagasihoidlikumad, sest ka külalised on end kodumeeskonna tugevustega kurssi viinud.
«Meil on head kontrarünnakud ja standardolukorrad. See oleks isegi meie plussiks, kui Iirimaa kohe ründama asuks, kuna siis võib tekkida meil rohkem võimalusi,» mõtiskles Stepanov. «Usun, et kodus oleks ka 0:0 meie jaoks väga hea tulemus.»