Oranž-roheline unistus – Eesti väravaesine on tühi

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba varakult end õigesse meeleollu seadma saabunud Dublini vutisõbrad palusid eile lootusrikkalt ette vabandust. «Teie riik on suurepärane, imearmas, aga meie võidame!»
Juba varakult end õigesse meeleollu seadma saabunud Dublini vutisõbrad palusid eile lootusrikkalt ette vabandust. «Teie riik on suurepärane, imearmas, aga meie võidame!» Foto: Liis Treimann

Mängu 18. minutil sünnib esimene värav. Eesti lööb oma ainsa värava penaltist. Tuleb igav mäng, nagu Iirimaa puhul ikka, aga Pariisi meenutava pealinnaga Eesti jääb kaotusest hoolimata ilusaks sõbraks, kuulas Iirimaa vutifännide unistusi eile õhtul Tallinnas vanalinnas Tuuli Koch.

Väga paljud iirlastest jalgpallifännid on tänaseks mänguks end meeleollu sättimas juba kolmapäevast alates. Eilne õhtu Tallinna vanalinnas meenutas pigem oranž-rohelistes värvides Dublini kesklinna, kuna lisaks sadadele rohesärklastest Iirimaa fännidele on paljud restoranid ja pubid sel nädalal lipuvardasse susanud Iirimaa lipu, et enam elevil kundesid püüda.

1:0

Kolmekraadises soojas vanalinna munakive jalgpallina ette kujutanud T-särgiga Patrick oli veendunud oma kodumaa võidus.

«Ärge saage valesti aru... Eesti mäng Sloveenia vastu oli hea, me armastame teie maad, aga kahjuks te ei võida,» tundis Iirimaa lippu õlgadel hoidev lõbus mees juba ette Eestile kaasa ja laulis üle Raekoja platsi «I-es-tooonia!!!».

Patrick on koos oma semude Rodnay ja Jackiga siin juba kolmapäevast, mehed kavatsevad lennuki peale jõuda esmaspäeval. «Oleme esimest korda Eestis, teie pealinn on imeline, aga meie ääre poolkaitsjad on suurepärased,» ei jätnud Rodnay Eesti reklaamklipist Iirimaa plusse välja.

1:0

Aidan Maguire toksis ühe vanalinna pubi ees muretult jalgpalli, samal ajal kui ema-isa soojas õlut nautisid. «Midagi ei ole teha – meie Robbie Keane on väga hea,» jagas 13-aastane vutilootus oma ootusi.

Aidan teab, et tema kodumaa meeskond on värske, kiire ja muidugi nende ääre poolkaitsjad...

3:1

Kümme aastat Eestis elanud iirlasest kokk Brendan oli veelgi enam kihlveohoos: «Nii! Siin on 200 eurot. Lepime, et Eesti saab oma ainsa värava penaltist!?»

Brendan on täna raskes olukorras – ta armastab Eestit, kuid ootab Iirimaa võitu. Lootused on taas Iirimaa koondise kaptenil Robbie Keane’il, kes Brendani südames loodud mänguplaani järgi lööb esimesena värava.

2:0

Kuus semu Dublinist ei suutnud ära kiruda Eesti õlut ja piisavalt kiita meie pealinna.
«Ilus. Vana. Unikaalne. Väga, väga Pariis olete oma puude ja parkidega,» leidis paaripäevase habemega Dunvy.

Mehed leidsid õlle kõrvale, et Iirimaa lihtsalt väärib Eestist rohkem kohta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

«Jalgpall on puhas. Selles pole poliitikat, on vaid puhas kirg, dramaatika. Me jääme Eestiga alati sõpradeks,» lubasid nad, kuid täit kindlust neis mängutulemuse kohta siiski polnud.
«Viskame münti! Iirimaa võidab 2:0! Usute!» Münt näitas Iirimaa võitu. Kuuldes aga Eesti vanasõnast «Kellel ei vea mündiviskes, sel veab jalgpallis», soovisid mehed pigem fotograafile poseerida ja lubasid: «Reedel värvime teie Raekoja platsi roheliseks!»

Aga eestlased värvivad end siniseks?
«Aga meie värvime tuleval teisipäeval (siis toimub korduskohtumine Iirimaal – toim) kogu riigi roheliseks!»

2:0

«2:0!!!» skandeerisid kolm loodetavas võidujoovastuses rohesärki kõigile, kes vanalinnas vastu jalutasid. Iirlaste enesekindluse värav on palle ääreni täis!

Täiesti tühi oli aga üsna õnnetult Dublineri pubis istunud seitsme iirlase piletitasku. Rory ja Vincent on käinud kõigil Iirimaa koondise mängudel väljaspool kodumaad ja vaid neljal korral on nad kohale sõitnud ilma piletita. Eesti on üks neist kordadest.

«Meil läksid piletid sekundiga! Õigemini ei tulnudki neid müüki, sest kõik jagati ära jalgpalliliidu sõprade ja sõprade sõprade vahel,» ütles Rory ja süvendas selle jutuga seltskonna kurvameelsust.

«Oleme kõikjal kohal olnud! Meile peaks tasuta piletid andma!»

Mehed imestasid, kuidas saavad Eestis mängupiletid maksta mustal turul koguni 200 eurot. Millise hinna ees oleksid nad aga valmis pileti hankima? 100 eurot?

«Ei,» jäid nad endale kindlaks. «Tahame olla lihtsalt kohal. Omade juures. Ei taha rääkida meie võidust, oleme diplomaatilised ja ütleme: meie ei kaota!»
Mehed tunnistasid oma rahva ärevust eestlastest vutimeeste ees ja muigasid: nende enesekindluse punkte kokku lüües peaksid nad täna õhtul olema seisus, kus Eesti väravaesine on tühi.

1:0

Ennustuste- ja kihlveoaldis Joanna panustas samuti kapten Keane’ile, kuid surus käe pärast oma sõnu kiirelt suu peale: «Nii kardan ära sõnuda...»

Joanna vaatas enne tänast mängu Eesti-Serbia mängu. «Seal oli päris palju ilusaid hetki... Robbie lööb täna värava mängu 18. minutil,» sosistas vutiusku naine ja pani taas käe suu ette.

Sõbranna Nora noogutas, nende sõber Alan oli aga hoopis kelmikam: «Homne mäng saab olema erakordselt igav! Kohutavalt igav, nagu kõik Iirimaa mängud, aga me võidame. Ja Robbie skoorib kindlasti rohkem naiste juures, kui värava ees.»

THE IRISH TIMES

Eesti jalgpalli suurim päev võinuks jääda sootuks saabumata, teatas Irish Times eile, meenutades meie EM-valiksarja avamängu Fääri saartega, kus 90. minutil valitses tablool veel seis 0:1. Lisaminutitel löödud kaks väravat aga andsid avapaugu Eesti edukaimale valikmängude sarjale.

Leht toob üksikasjalikult ära Eesti jalgpalli arenguloo viimase 20 aasta jooksul. 1991. aastal polnud Eestis professionaalseid klubisid ning enamik mängijaid oli vene päritolu, sest eestlased pidasid seda «rumalate venelaste» mänguks, eelistades ise korvpalli ehk tarkade inimeste sporti. «Eestlased vihkasid jalgpalli, sest see meeldis venelastele nii väga,» ütles Raio Piiroja.

Siis saabus hull mees Aivar Pohlak – Brad Pitti teisik filmist «Sügislegendid» –, kes ehitas suure entusiasmiga üles jalgpallisüsteemi ning tõi 1996. aastal rahvuskoondise etteotsa Teitur Thordarsoni – mehe, kes õpetas eestlased jalgpalli mängima ja kelle töö vilju maitsevad tänased koondislased. Praegu pole Eestis jalgpallist rohkem harrastajaid ühelgi võistkondlikul spordialal.

Leht tsiteeris ka Tarmo Rüütli sõnavõttu pressikonverentsil, öeldes, et ta kadestab oma Iiri ametivenda Giovanni Trapattonit ja tema «unelmate meeskonda». Rüütli, kes on terve nädala DVDde abil uurinud Iiri mängijaid, ütles, et vastane on väga hea ja Trapattoni ise vana rebane, kellel on eestlaste jaoks kindlasti üllatusi varuks.

IRISH INDEPENDENT

Leht on viimastel päevadel avaldanud intervjuusid Martin Reimi ja Mart Poomiga, samuti ammendava ülevaate Eesti jalgpalli ajaloost, puudutades ka 50 aastat kestnud varjusurma Nõukogude Liidu ajal.

Jalgpall, nagu jäähokigi, oli tollal venelaste sport, mida eestlased lihtsalt keeldusid harrastamast. Suurvõistlusi aga jälgiti telerite kaudu aktiivselt – salamisi lootes, et okupandid lüüa saaksid. Mainitakse isegi 1980. aasta noorterahutusi Kadrioru staadionil.

Kui pea kõigi iirlaste jaoks oli Eesti loosimine nende vastaseks play-off’is parim võimalik variant, siis BBC Dublinist pärit majanduskorrespondendi Joe Lynami ja tema eestlannast elukaaslase Riina jaoks sugugi mitte, sest üks neist peab tuleval teisipäeval pettuma.

Joe on kindel, et Iirimaa võidab 2:1, Riina loodab Eesti 1:0 võidule, kirjutas leht. Mängu kutsuvad nad oma Londoni koju vaatama mõlema iiri ja eesti sõbrad.

Ka Irish Independent märgib, et mängud Iirimaaga on Eesti jalgpalliajaloo tähtsaimad. Leht rääkis Poomiga, kes hea meelega jookseks ise platsile, kuid peab aitama Sergei Pareikol valmistuda oma puuri puhtana hoidmiseks. «Kuna meil on õnnestunud esmakordselt nii kaugele jõuda, eeldavad Eestis nüüd kõik väljaspool meeskonda, et me läheme lõpuni välja, kuid ma ütlen neile, et see oleks muinasjutuline,» hoiab Poom jalad maas.

Leht tsiteerib ka Iiri väravavahti Shay Givenit, kelle sõnul ei tohi eestlasi alahinnata, sest tegemist on Eesti kõigi aegade parima meeskonnaga. Given usub, et kui Iirimaa nüüd EMile pääseks, läheks kogu rahvas pärast fiaskot kahe aasta taguses play-off’is rõõmust ogaraks. Võit Dublinis tuleval teisipäeval oleks Giveni sõnul tema karjääri erilisim hetk.

IRISH EXAMINER

Palju on muutunud võrreldes 2001. aastaga, kui noored Raio Piiroja ja Robbie Keane esimest korda jalgpalliplatsil teineteiselt mõõtu võtsid, kuid Eesti kapten mäletab endiselt oma lahinguid iirlaste esiründajaga. Viiekordne Eesti aasta jalgpallur keeldub uskumast Giovanni Trapattoni arvamust, et Iirimaa ja Eesti on tasemelt võrdsed jalgpallimaad ja et play-off saab olema Taaveti võitlus Taaveti vastu. «Oleme saavutatu üle õnnelikud, kuid me teame, et Iirimaa on favoriit,» vahendas leht Piiroja sõnu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles