Saksamaa käsipalliklubi TBV Lemgo leegionär Mait Patrail tunnistas, et kuna liiga on ühtlane, siis igaks mänguks peab seal psüühiliselt maksimaalselt valmis olema.
Eesti parimal käsipalluril on Saksamaal psüühiliselt raske
23. detsember 2011, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Füüsiliselt tunnen ennast praegu hästi, aga vaim vajaks kosutamist. Eriti kurnavad on välismängud. Teinekord tuleb bussis loksuda seitse-kaheksa tundi ja kui pingelises kohtumistes ka vile kodumeeskonda soosib, siis läheb keeruliseks,» tunnistas Patrail ERRi spordiportaalile.
«Meil on veel selline kord, et kaotus tabeli viimaste sekka kuuluvatele meeskondadele toob karistuseks kaasa lisatrenni. Teinekord ongi praktiliselt nii, et pärast pikka bussisõitu tuleb hommikul sisuliselt otse trenni minna. Vahepeal kiskus veel graafik tihedaks, kui kaheksa päeva jooksul tuli kolm mängu pidada,» lisas Patrail.