Küsimustele vastas Asko Paade

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asko Paade.
Asko Paade. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli / Rocki mängija Asko Paade tunnistab, et tema korvpallurikarjäärile andsid tugeva tagasilöögi vahepealsed kaks vigastuseaastat, kuid ta pole kaotanud lootust jõuda ühel hetkel mõnda Euroopa tippklubisse. Seepärast püüab ta tänavusel esimesel pausijärgsel tõsisel mänguhooajal anda endast kõik nii treeningutel kui mängudes.


Tartu Postimehe Tartu Rocki erilehe lugejate küsimustele vastates avaldas Asko Paade, et vigastuse aegu käis tal peast läbi ka mõte korvpalliga lõpparve teha.

Kuivõrd põhjalikult olete teisipäevase Base Oostendega mängu eel oma võimalused läbi kaalunud?

Meie peame selle mängu kindlasti võitma. Teame nende liikumisi. Meil on igal juhul võitu vaja, loodame, et ka itaallased ei lähe Samaarasse nalja tegema.

Kui kaugele loodate Balti liigas jõuda?

Kindlasti final fouri.

On see reaalne?

On küll. Tuleb ülejäänud mängud võita ning kõik on võimalik.

Nimetage palun kolm asja, mis on teil aidanud selle hooaja viimastes mängudes palju energilisem ja tulemuslikum olla kui varem?

Hooajaeelne ettevalmistus oli kindlasti väga tõsine. See aitas saada hea põhja alla. Võrreldes möödunud hooajaga on tulnud juurde enesekindlust ja mängupraktikat. Seegi on kindlasti aidanud paremini mängida, kui eelmisel hooajal. Mullune hooaeg oligi vigastusest väljatuleku järel sisuliselt uuesti sisseelamine mängijaellu.

Olite vigastusega pea kaks hooaega eemal.

Jah.

Kuivõrd see on tekitanud hirmu jälle vigastada saamise ees?

Eelmisel hooajal oli see oht. Siis võtsingi nii, et pigem trenni teha ja mitte ennast vigastada. Kartus oli sees.

Aga praegu?

Nüüd seda hirmu enam ei ole. Keegi pole lõplikult kaitstud, kuid praegu küll võimalikule vigastusele ei mõtle.

Kui olite pikalt vigastatud, kas tuli pähe ka mõte ketsid nurka visata ja korvpalliga lõpparve teha?

Päris aus olles, siis korra isegi käis ja pärast seda, kui teine operatsioon tehti. Arstid väga suurt lootust ei andnud, et parema jalaga veel hüpata ja joosta saan. Nii esimene kui teine olid suhteliselt keerulised operatsioonid. Seepärast käiski peast see mõte läbi, et kui midagi peaks veel juhtuma..., kas on mõtet riskida..., sest elada tuleb ju mitte ainult 30nda eluaastani. Praeguseks hetkeks aga hüppan ja jooksen ning jalg ei sega.

Mis jätkamiseks eneseusku, lootust andis?

Aeg parandas jalga, sain uuesti treenima hakata. Usk, et ikkagi midagi minust veel tuleb, andis ka jõudu.

Kas aitas ka see, et meeskond teid vigastuse aegu nö üle parda ei visanud?

Kindlasti aitas. Võibolla kui oleksin kuskil mujal mänginud, olekski öeldud, et paki oma asjad kokku ja räägime siis, kui jälle terve oled või lähed räägid mõne teise klubiga. Vigastatud olles aga pole ju võimalik lepingut sõlmida. Selles mõttes olen klubile tänu võlgu, et mind jäeti siia pingiotsalegi.

Sel ajal olite ikka palgaline või mitte?

Palgaline. Mul oli klubiga kehtiv leping, sõlmisime selle just enne, kui mul teine operatsioon peale tuli.

Missugune on olnud teie korvpalluritee: millal alustasite, kes on olnud teie treenerid, mis on olnud parimad mängud ja kõrgemad tiitlid?

Alustasin 1992. aastal. Isa pani mind mängima nii võrk- kui korvpalli. Võrkpallitreener oli Alar Kaljuvee, korvpallitreener Tõnu Lust. Mingil hetkel pidin valima, kumma alaga jätkata, sest põlved ei pidanud vastu. Otsustasin korvpalli kasuks.

Miks?

Tol hetkel tundus põnevam.

Olite sel ajal kui vana?

13-14-aastane. Edasi olen mänginud kõikide Tartu treenerite all: nii Lusti, Jüri Neissaare, Paavo Russaku, Algirdas Brazyse, Üllar Kerde ja nüüd Indrek Visnapuu käe all. Vahepeal olin aasta Ameerika Ühendriikides, lõpetasin seal keskkooli ja mängisin seal korvpalli.
Kõrgematest tiitlitest on ette näidata Eesti meistrikuld, FIBA final four, mitmekordne Eesti karikavõitja ning noorteklassis nii C-, B- kui A-klassi Eesti meister. Ehk Eesti meistritiitlid on olemas igast vanusekategooriast.

Kui rahul olete oma karjääriga?

Kui arvata välja need kaks vigastusaastat, siis olen keskmiselt rahul. Alati võinuks paremini teha, alati võinuks paremini minna, kuid need kaks aastat röövisid hetke, mil võinuksin kujuneda piiri taha minekuks sobilikuks mängijaks. Need kaks aastat oli nagu tühimik, mis tuleb järgi teha.

Mis on olnud teie jaoks tähtsaim mäng?

Tähtsaid mänge on olnud palju. Üks, mis meenub, oli kindlasti neli aastat tagasi Eesti meistritiitli otsustanud mäng, kus veel Augenijus Vaskys ja Kiks mängisid. Tähtis oli siis ka FIBA Eurocupil alagrupist edasipääs, kui otsustavas mängus võitsime Samaarat viimastel sekunditel. Kuigi me läksime seejärel Moskva Dünamoga uuesti kokku ja kaotasime, oli see alagrupist edasipääs ikkagi ilus võit.

Kas näete veel lootust pääsemaks Euroopa tippklubisse?

Lootus sureb viimasena, kindlasti üritan.

Kas on miskit kuskil susisemas ka?

Praegusel hetkel ei ole. See hooaeg on mul üle pika aja mänguline hooaeg, kus saan mängus platsil olla 15-20 minutit. Nüüd tuleb ennast näidata nii positiivselt kui võimalik, eks siis paistab, mis aeg toob.

Kui tõsine oli mõne aasta tagune huvi Moskva oblasti Dünamo poolt teie palkamiseks ja mille taha asi tookord jäi?

Huvi oli jututasandil tõsine. Toona jäi selle taha, et kui minu puhul räägiti, et lähen nendega suvel laagrisse, kuid just suvel läksid klubi treenerid ja mänedžment tülli ning meeskond läks sisuliselt laiali. Ja arvatavasti uue treeneriga kadus ka huvi.

Kas Moskva oblasti Dünamo on olnud teil üks reaalsemaid võimalusi pääseda piiri taha mängima?

Ei, tol samal hooajal, kui Dünamoga jutt katki jäi, tuli variant minna mängima Poola Slupski Czarni. Neil oli leping lauale panna. Tol hetkel olin aga Tartuga lepingu ära teinud ja teine asi oli see, et suvel piinas väike põlvehäda, põlve oli vesi tekkinud ning seetõttu ei julgenud võtta riski minna Poola. Seega jäi see variant ära ning minu teada läks siis Kiks (Tarmo Kikerpill – toim) sinna.

Kui tekiks võimalus minna NBAsse, kas see oleks mõeldav?

Kindlasti oleks, kuid reaalselt minul seda võimalust enam ei teki. Üks asi vanus. NBAsse saadakse noorelt ja väga andekalt. Ma pigem üritan vigastustest hoiduda, anda endast treeningutel ja mängudes senisest rohkem ja reaalsem on jõuda mõnda  Euroopa tippklubisse.

Millal Rocki algviisikusse jõuate?

Hea küsimus, ei oskagi vastata (muigab – toim). Eks see paistab tulevikus.
Kuivõrd on see ainult treeneri otsus, kuivõrd on algviisikusse pääsemine teis endas kinni?
Praegu on meil põhiviisik kaks aastat sama ja arvan, et see on end igati õigustanud.

Peaksite hakkama siis Janar Taltsi üle mängima?

Seda küll jah. Praegu olen ma Janari nö vahetus. Eks tulevikus paistab.

Kas usute, et hakkate vähem mänguaega saama, kui Vallo Allingu vigastusest taastub?

Eks see paistab. Vallo mängib siiski number viite, mina olen number neli. Näeb, kuidas Vallo tagasi tuleb, loodan, et tal läheb ikka kõik hästi. Ja sõltub ka, kuidas treener olukorda näeb, kui Vallo lõplikult terveks saab.

Kas teete ka nö salatrenni, et oma nõrgemaid külgi parandada?

Meie tiheda graafiku tõttu... hooaja keskel on meil ühised treeningud, kuid niipalju kui aega üle jääb, siis käin ikka viskamas, teinekord kui on vaba päev, kangi tegemas. Kuid üldiselt on nii tihe graafik, et ajaliselt ei jõua palju midagi peale teha. Vahepeal tuleb puhata ka.

Kas treenerid lasevad teil sel hooajal piisavalt mängida?

Jah, olen siiamaani rahul. Alati võiks rohkem ja võiksin paremini õnnestuda, kuid mänguaja üle ei saa nuriseda.

Kellega Rockist teil koostöö platsil kõige paremini sujub?

Arvan, et kõigi Eesti mängijatega, neid tunnen kõige paremini. Oleme viimased viis-kuus hooaega koos mänginud.

Millest mõtlete enne mängu ja enne platsile jooksmist?

Mõtlen läbi treeneri mänguks antud ülesanded, vastase mängujoonise, tuleb teada vastaseid, kes viskab, kes murrab läbi, keda lauas vaja blokkida. Mõelda on palju. Peale mängu sõltub resultaadist: kui positiivne, siis mõtled ehk vaid mõned situatsioonid läbi, kui negatiivne, siis tuleb terve mäng eelkõige enda poolelt otsast lõpuni läbi lahata.

Lahkate siis mängu peas või vaatate kohtumise lindilt üle?

Kaotatud mängu ei taha kodus kohe vaatama hakata. Seega ikka peas kerin mängu läbi.

Mida mõtlete, enne kui viskate kolmese?

Ega seal väga aega mõelda pole. See on hetkeotsus, et kas visata või midagi muud teha. Kui mõtlema hakkad, et kindlasti peab sisse viskama, siis ta tõenäoliselt sisse ei lähe. Tuleb visata ja uskuda, et läheb.

Kas seegi omab tähtsust, mis hetkel kolmest viskate? Võidumängus Riia ASKi üle tabasite üsna otsustaval hetkel kolmese.

Hetkel, kui vise tuleb teha, ma ei mõtle, et mis saab, kui mööda läheb. Võibolla pärastpoole tuleb mõte, et mis võinuks juhtuda, kui see vise läinuks mööda või et vastupidi, võinuks ikkagi sisse minna. Kui pall korvi läheb, ju siis oli õige vise.

Kui pall teele läheb, kas on tunda ka, et nüüd läheb sisse?

Mõnikord tunnetan ära, kui mööda läheb. Kui viske sooritad, siis käib mingi imelik teistmoodi nõks läbi.

Vahetevahel jääb teie mängu vaadates mulje, et te justkui kardate visata, kuigi olete kolmepunktijoone taga vabaks jäänud. Millest selline ebakindlus?

Jah, eks see kartus on ebakindlusest tulenenud. Võibolla neil hetkedel pole olnud tunnet, et võiks visata. Kui oled kahevahel, siis ebakindlusega söödad palli ära, kuigi vaba olles võinuks visata. Võibolla eneseusk tekib mängimisega, kogemustega.

Seda ei ole, et kui mööda viskate, siis võtab treener teid pingile ja unustabki sinna?

Loodan, et ükski treener ei tee nii. Eksime me ju kõik visetel.

Mis juhtus mängus Žalgirisega? Te ei olnud just kõige kindlam.

Teinekord lihtsalt ei õnnestu kõik väljakul mis võiks õnnestuda. On häid ja halvemaid päevi. Oleksin võinud olla teravam, rohkem läbi mängida, olin natuke uimane, ei saanud kohe mängu sisse. Miinus oli ka enesekindluse puudumine. Eks sealt need vead ja apsud tulevad.

Mis on teie arvamus rytas'ega mängus juhtunule (Teini ja Tsintsadze ebasportlikud vead ja Tsintsadze eemaldamine..) Mis sellele eelnevalt toimus?

Tsintsadze läks tõesti natuke liiale, poleks pidanud kätt vibutama ja palliga viskama. Kuid sellele eelnevalt oli olnud palju kaheldavaid vigu, mille Leedu vilepartii vilistas meie kahjuks. Ja mäletatavasti olime kõik pikad viie veaga väljas ja väike Gert Kullamäe mängis vist isegi lõpus number viie positsioonil. Vile oli tõesti väga kaheldav situatsioonides, mis olid meile mänguliselt olulised ja mis võinuks mängulise edu meie poole kallutada. Mäng muutus järjest närvilisemaks ja Tsintsadze kuum veri kees üle. Muidugi, niimoodi ei tohiks juhtuda.

Kas pärast treener Visnapuu ka kuidagi adresseeris antud intsidenti?

Jah, eks treeneri ülesanne on midagi öelda, et platsil niimoodi ei tehta ja võibolla ütles midagi Tsintsadzele ka omavahel.

Kas te vihastate ka mängu ajal millegi peale?

Oma ebaõnnestumiste peale mõnikord.

Kuivõrd profimängija saab üldse endale platsil vihastamist lubada?

Selles mõttes ei saa, et ei saa vihastada kohtunike peale ja omavahel ei saa tülli minna. Enda peale vihastamist ei saa keegi keelata. Samas, ega see palju ei anna, uus rünnak tuleb peale, tuleb edasi mängida.

Kui palju pöörate trennides tähelepanu selg korvi poole mänguoskuse viimistlemisele? Kas  nõustute, et see annaks teie ründemängule oluliselt juurde?

Kindlasti annaks ja meil on treeninguid, kus nö pikkade ja lühikeste punt lüüakse lahku ning pikad harjutavad siis korvi all mängimist ja selg korvi poole tegutsemist. Aga meil on liikumised sellised, kus number neljale liigub palli natuke vähe. Kui neid olukordi oleks rohkem, tuleks ehk ka rohkem selg korvi poole mängimist.

Mis te arvate, kas Tanoka Beardiga on Rock korvi all tugevam, kui Brian Cuswortiga oleks olnud (kui ta oleks meeskonda jäänud)?

Nad on erinevad mängijad: kui Tanoka on 37, Brian oli siin mängides 23. Brian on kindlasti liikuvam, ta on pikem, sobis mõnikord isegi paremini meie rünnakujoonisesse. Tanoka on jällegi füüsiliselt tugev, tal on kogemused. Kahte mängijat on nii raske võrrelda. Mõlemal on omad plussid ja kindlasti ka miinused.

Keda peate Balti liiga parimaks viskekäeks ning kuna saame teist rääkida kui uuest Müürsepast?

Balti liiga parim viskekäsi on arvatavasti Gert Kullamäe, aga ehk räägitakse minust siiski kui Paadest, mitte Müürsepast.

Keda peate Rocki kõige töökamaks mängijaks?

Üks töökamaid on Silver Leppik. Tema on treeningutel ja mängudes alati maksimumi andmas, iseasi kuidas see alati õnnestub. Aga tegelikult, eks kõik ole töökad.

Kas teade Kerde väljavahetamisest oli teie jaoks üllatus?

Ma arvan, et see tuli paljudele üllatusena.

Kuidas olete rahul Rocki fännidega ja mis teile nende juures kõige rohkem meeldib ?

Rocki fännidega olen väga rahul, kindlasti parimad fännid Eestis! Toetavad meid nii Eestis, kui käinud välisväljakutel kaasas. Meeldib nende rohkus, häälekus. Igal mängul ollakse kohal, trummid-pasunad kaasas, pärast mängu tullakse ja antakse käppa ja kas õnnestusid või ebaõnnestusid, alati toetatakse. Superfännid!

Mis on teie hobid, millega vabal ajal tegelete?

Vabal ajal meeldib kinos käia, sõpradega aega viita, kodus askeldada.

Mis on teie lemmikmuusika?

Kuulan kõike alates hiphopist, poppi, rokki. Trance’i ja techno’t ma ei kuula.

Kas olete Koit Toome vend?

Ei ole, kuigi seda on minu käest varemgi küsitud. Me pole sugulased.

Kas ööklubides pidutsemine on nüüd asendunud saalitrenniga?

Ega need ööklubid pole mul olnud mingid meelispaigad. Muidugi on seal käidud, iga inimene käib seal. Trenni olen ma alati teinud. Kui teinekord ööklubisse pruudiga minna tantsima või istuma ja see mänguliselt või karjääri ei mõjuta, siis see vahetevahel käimine väga hull ei olegi. Ma ei ütle, et sportlane ei peakski käima ööklubis, aga kui oled adekvaatne, korralik, siis miks mitte.

Palju rinnalt surute?

Ei ole viimase aasta jooksul surunud. Kunagi oli vist 105 või 110 kilo. Viimastel aegadel pole eesmärk neid rekordeid teha.

Käite iga suvi korra Pangodis Rocki suvilas. Kas teate ka Kalev Konti?

Pangodis ma ei tea, et seal Rocki suvila oleks ja et mina seal käiksin (naerab – toim). Ma tean ühte inimest, kellel on Pangodis suvila, kuid seal pole ma käinud. Kalev Konti ma ei tea.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles