Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Neljapaadil võimalus teha ajalugu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä (vasakul), Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo. | FOTO: Liis Treimann

Viimastel suveolümpiamängudel on kergejõustiku kõrval eestlastele suurimat rõõmu pakkunud sõudmine. 2004. aastal võitis hõbemedali Jüri Jaanson, neli aastat hiljem võitis sama autasu kahepaat, Londoni OMi eel hellitab suurimaid lootusi neljapaat.



Tagasivaade olümpiamängude ajalukku näitab, et Londonis paarisaerulise neljapaadi medalitseremooniale jõudmine oleks Eesti spordiajaloos unikaalne saavutus. Nimelt pole kunagi varem neli eestlast korraga OMil poodiumil seisnud. Kahel korral on pjedestaali samal astmel olnud kolm ning ühel juhul viis meie spordimeest.

Korraga teenitud viis pronksmedalit jääb juba kaugesse aega, kui 1928. aasta Amsterdami olümpiamängudel jõudsid purjetamises kolmandale kohale Nikolai Vekšin, Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, Eberhard Konrad Roman Vogdt ja William von Viren.

«1928. aasta Amsterdami mängude nädal aega kestnud purjeregatt andis Eestile üllatuspronksi. Nikolai Vekšini juhitud jaht Tutti 5, mis konkureeris maailma parimatega 6 meetri purjeklassis, oli olümpiamängudele jõudnud väljaspool Eesti Olümpiakomitee ametlikku esindust,» kirjutatakse raamatus «Eesti olümpiamedalivõitjad». «Medal võideti suuresti tänu Eesti spordi esimesele suur­sponsorile Emil Fahlele, kelle näol oli tegemist ärimehest purjetajaga.»

Kolm Eesti sportlast on korraga poodiumile tõusnud kahel korral ja see on seni juhtunud vaid korvpallis. 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel said Joann Lõssov, Ilmar Kullam ja Heino Kruus NSVLi koondise ridades kaela hõbemedalid ning 1968. aasta Mexico OMil võtsid pronksised autasud vastu Priit Tomson, Jaak Lipso ja Anatoli Krikun.

Arvestades, et meie suurtel pallimängukoondistel Londonisse asja ei ole ja veel vähem on lootusi jõuda medalitele, siis on sõudmine üks tõenäolisemaid võimalusi, kui mitte
ainus, kus korraga võib poodiumile astuda rohkem kui üks või kaks eestlast.

Kuigi paarisaeruline neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo pole endale veel olümpiapiletit taganud, ent ühte paati istuti kindlasti vaid seetõttu, et Londonist medaliga tagasi tulla. Selle eesmärgi täitmisega oleks Eesti spordiajalukku kirjutatud ka uus peatükk.

«See on ka minu unistus olnud, et panna olümpiamängudeks kokku korralik ja konkurentsivõimeline neljapaat. Tundub, et eestlastele meeldib, kui meeskondlikult midagi saavutatakse – hinnatakse koostöö väärtust,» tõdes Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk.

Samas ei saa meeste varasemad saavutused lubada ka madalamat sihti kui poodiumile tõusmine. Teatavasti on kõik neli meest tundnud karjääri jooksul medalirõõmu nii MMidel kui ka EMidel. Lisaks on Endreksonil ette näidata hõbemedal Pekingi olümpiamängudelt.

«Praegu on neljapaat kindlasti Eesti üks suuremaid olümpialootusi ja selle paatkonna kokkupanek oli ainuõige otsus,» arvas Kilk. «Hetkeseisuga on see unelmatepaat – kõik neli meest on maailma mõistes absoluutses tipus.»

«Eesmärgid peavad kindlasti olema kõrged. Kõikidel on ju maailmameistrivõistluste medalid taskus,» lisas paatkonna treener Mati Killing.

Samas on eestlastele juba ka varem edu toonud Etoni sõudekanal, kus peetakse Londoni OMi sõidud. 2006. aastal oli seal kavas MM, kust Eesti paarisaeruline neljapaat naasis pronksiste autasudega. Toona kuulusid meeskonda ka tiimi praegused liikmed Raja, Endrekson ja Jämsä. Võrreldes nüüdse koosseisuga on vaid Igor Kuzmini asemel paadis istumas Taimsoo.

Kui neljapaadil on olümpiaks stardikoht veel välja võitlemata, siis paarisaeruline kahepaat saab Etonis kindlasti veele. «Kahepaatidel on tihe konkurents ja see motiveerib paljusid nooremaid mehi,» sõnas Kilk. «Kindlamalt võib end tunda Vladimir Latin, kes on teistest seni üle olnud. Kui keegi suudab ennast tema tehnika järgi kohendada, siis võib ka sealt korralik tulemus tulla.»

Parasjagu valmistuvad meie tipud hooajaks Sevillas, Eesti pinnal võib olümpialootusi võistlemas näha järgmisel nädalal toimuval sisesõudmisvõistlusel Alfa 2012.

Tagasi üles