Jalgpalliliit: Eestile pole tehtud pakkumist kihlveopettuses osalemiseks

2011. aasta 9. veebruaril toimus Türgis Eesti - Bulgaaria sõpruskohtumine. Selle mängu kohtunikud olid äraostetud ja nendega oli kokkulepitud mängu tulemuses. Mängu kohtunikud said selle eest raha.

Eesti ja Bulgaaria võistkonnad ei olnud sellest teadlikud ja kummalegi võistkonnale mitte ühtegi pakkumist ei tehtud. Eesti ja Bulgaaria olid kihlveopettuse ohvrid. Eesti tõstatas teema väga teravalt nii Eesti kui ka maailma meedias ja viis asja FIFAsse ja UEFAsse, kus algatati uurimine, määrati keelud ja jõuti asja tuumani.

Üleeile korraldas FIFA oma peakorteris briifingu ajakirjanikele, et tutvustada, kuidas käib pettuste avastamine ja nende vastu võitlemine. Seal esitleti ajakirjanikele erinevaid dokumente, sh Eesti - Bulgaaria juhtumi kohta.

Iga jalgpallimängu puhul on mängus raha - kui Eesti käis 2010. aasta lõpus mängimas Kataris ja Hiinas, maksid vastuvõtvad alaliidud selle eest; kui Uruguay ja Brasiilia käisid Eestis, maksis selle eest Eesti alaliit. Makstakse reisi eest, ööbimise eest ja mängutasu. Nii on see kõikides sõprusmängudes. Summad varieeruvad paarikümnest tuhandest eurost kuni miljoniteni, kõik sõltub vastasest - on ju selge, et kui Eesti tahab Brasiiliat saada Tallinna mängima, siis selle eest tuleb tasuda. Need kaks asja ei ole omavahel mitte kuidagi seotud kokkuleppemängudega. Praeguses uudises on aga need asjad segamini aetud.