Eesti vajab liider Patraili väravaid

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti koondise liider Mait Patrail (nr 9) on pidevalt kaitse kõrgendatud tähelepanu all, kuid peab ikkagi leidma võimalusi, kuidas pall väravasse saata. Pildil on ta sattunud Soome koondise jõuliste kaitsjate piiramisrõngasse.
Eesti koondise liider Mait Patrail (nr 9) on pidevalt kaitse kõrgendatud tähelepanu all, kuid peab ikkagi leidma võimalusi, kuidas pall väravasse saata. Pildil on ta sattunud Soome koondise jõuliste kaitsjate piiramisrõngasse. Foto: Sille Annuk

Mait Patrail liigutab Euroopa käsipalliväljakutel mägesid, visates igale maitsele vastavaid väravaid. MM-valikmängudel Eesti koondise särgis pole ta aga suutnud sama täpselt tegutseda.


Laupäeval peab Eesti oma käsipalliajaloo ühe tähtsaima mängu Hollandiga ning just sellisel hetkel oleks vaja meie parima mängija eriti tõhusat panust. Täpsemalt öeldes vajab Eesti koondis Patraili väravaid – rohkem kui need kolm tabamust, mis ta suutis kolmapäeval Hollandis, ning ka rohkem kui eelmisel laupäeval Soomes visatud neli väravat.

Ilmselt mäletavad kõik viimastel aastatel käsipalli vaadanud inimesed, kuidas nooruke Patrail kerkis tagaliinis kõrgele õhku ja lajatas vastaste värava suunas püüdmatult lendava palli.

Sellised hetked löövad fännidel ja ka platsil viibinud mängijatel emotsioonid lakke.
MM-valikmängudes oleme aga näinud teistsugust Patraili – sellist, kes viskab väravale harvemini ja söödab kaaslastele tihedamini.

«Söötmise ja kaitsemängu poolest on Patrail viimasel hooajal arenenud. Võimsa pommitajana aga mitte,» tõdes Eesti koondise peatreener Kalmer Musting. «Ma ei saa öelda, et tema mänguga oleks praegu kõik parimas korras, samas ei saa ma ka öelda, et Mait ei pingutaks ega annaks endast platsil kõike. Ta viskub alati lahtiste pallide järele ja käib platsil väravaviskajaid ergutamas.»

Treeneri sõnul on siiski näha, et igapäevaselt Saksamaal pallival mehel puudub jalgades õige särts. Samas on see ka mõistetav, absoluutsel tipptasemel mängiva palluri koormus on meeletu.

«27. detsembril tuli ta Eesti koondisega Riiga kontrollturniirile ja selleks ajaks oli ta selles kuus puhanud vaid ühe päeva. MM-valiktsükkel pole samuti taastumiseks aega jätnud,» selgitas Musting. «Tarkust on aga Maidule küll lisandunud – kui ta tunneb, et visked ei lähe, tõmbub ta tagasi ja toidab kaaslasi heade söötudega. Lisaks on ta meie kaitseliinis sisuliselt asendamatu.»

Mustingu hinnangul on Patraili mängustiil tervikuna muutunud. Koduklubis on tal kõrval palju võrdväärsel tasemel kaaslasi ja sealt pärineb ka harjumus, et kui meeskonnakaaslane on viskeks natukenegi paremal positsioonil, söödab ta palli edasi.

«Jälgin Maidu tegemisi ka tema koduklubis ja tean, et päris tihti pole ta visete arvult oma meeskonnas esimene. Isegi koondises on igas kohtumises teinud keegi temast rohkem viskeid,» märkis ta. «Koondiski on muutunud tasemelt ühtlasemaks – Pikk Pinnonen on teinud Taanis pika arenguhüppe, Dener Jaanimaa on aga muutunud varasemast palju stabiilsemaks.»

Peatreener juhtis tähelepanu veel ühele olulisele detailile: Patrail on nii tuntud ja kardetud mängija, et vastaste kaitse pöörab talle erilist tähelepanu ning tema visete takistamiseks tehakse kõik, mis võimalik.

Laupäeval on aga Eestil selg vastu seina. MM-valiksarjas väljalangemismängudele pääsemiseks tuleb Holland alistada. Sellistes mängudes oodatakse liidritelt alati rohkemat, kui nad seni on suutnud.

«Viimane mäng, midagi hoida enam pole… Loodan, et Mait suudab seni näidatule veel midagi juurde panna,» lausus Musting. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles