Et pääseda madalaimas eurosarjas 16 tugevama hulka, tuli Tallinna Selveri võrkpallimeeskonnal eile alistada hollandlaste Dötinchemi Langhenkel. Sellega saadi hakkama tänu kuldsele geimile, reeglimuudatusele, mida Selveri peatreener veel mõne aja eest väga vihkas.
Enne mängu hoidus tallinlaste peateener Avo Keel vekslite väljakäimisest, ent väike optimism tema häälest siiski kõlas. «Kõik mehed on mängukõlbulikud, vaid väiksel Keelel on pöial valus, kuid hooaja keskel see ei paranegi,» rääkis Keel oma sidemängijast poja Martti Keele probleemist. «Mängides on ju näpud pidevalt liikumises ja paranemiseks pole lihtsalt võimalust. Aga küllap ta saab hakkama.»
Kumb pääseb eurosarjas edasi, kas Dötinchem võ Selver, sõltus sellest, kes eile võidab. Selver võitis eelmise mängu võõrsil 3:2. Edasipääs eilses mängus sõltus kas Selveri võidust tavapärase mänguaja jooksul või siis kuldsest geimist.
Pinge püsis Audentese spordihallis kogu mängu põhiaja jooksul. Punktivahe ei muutunud kordagi selliseks, mis emma-kumma meeskonna selget eduseisu oleks näidanud.
Paraku jäi Tallinna Selver esimese kolme (küll väga tasavägise) geimiga alla 0:3. Nüüd jäi Avo Keele ainsaks võimaluseks see alles mõni aeg tagasi vihatud kuldne geim. See võideti 15:13. «Ega ma vaatamata tänasele võidule kuldset geimi armastama ei ole hakanud,» kostis Keel pärast mängu, «täna tuli see meile küll kasuks.»
Keele sõnul mängisid hollandlased palju paremat mängu kui kodus. «Saime kogu aeg otsustada neid geimi kahte viimast punkti, kumb need enda kasuks kangutab,» ütles ta, «paraku tulid seal mõned lollused sisse.»
Kuldses geimis suudeti Keele sõnul neid vigu vältida, ehkki ka seal oli kohati väga punkt punkti rebimine.
Keel nõustus vastaste peatreeneri arvamusega, et Dötinchem oli eile parem. «Nad võitsid kolm geimi, meie võitsime ühe,» nentis ta. «Meie õnn oli see, et võitsime selle õige geimi, kuigi mitmel mehel mäng õigel ajal ei toiminud.»