Tagasi
foto: Reuters/Scanpix
Eesti jalgpallis kuuleb viimasel ajal üsna tihti, et hetkel lepinguta, kuid välismaalt uut tööandjat otsivad pallurid hoiavad ennast mõne siinse klubi juures vormis. Kui maailma tippmeestele joostakse sellises olukorras tormi, siis eestlastel lastakse rahulikult tegutseda.
Mäletatavasti käis eelmisel talvel suur tants ja trall David Beckhami ümber, kes lõpuks tegi paar kuud trenni koos Tottenham Hotspuriga. Kuigi ametlikes mängudes Beckham Londoni klubi aidata ei saanud, väljendas meeskond igati oma rahulolu välja võideldud privileegi (Beckhami treeningule meelitamine seda kahtlema on) üle.
Eestis klubid on samuti õnnelikud, kui mõni koondislane ennast vahepeal koos nendega treenides vormis hoiab. Ise selleks siiski pingutusi ei tehta ning kõik toimub mängijate initsiatiivil.
Puri ja Purje treenivad Kaljus
Kõige rohkem on viimastel aastatel klubita pallureid ligi meelitanud Nõmme Kalju, kus tänavu talvel on harjutanud koondislased Artur Kotenko ja Andrei Stepanov, kes nüüdseks on endale välismaalt uued tööandjad leidnud. Praegu treenivad võistkonnaga koos näiteks uut koduklubi otsivad Sander Puri ja Ats Purje. Samamoodi on käitunud ka praegu välismaal testimisel olev Tihhon Šišov.
«Eks mängijad valivad tavaliselt enda jaoks kodusema klubi, kus nad on varem mänginud või kus peatreener on tuttav,» sõnas Kalju president Kuno Tehva. «Pigem tulevad mehed ise treeneri jutule ning see on puhtalt juhendaja otsus, kas ta lubab klubiga koos trenni teha või mitte.»
Enamasti tullakse pallurite soovile vastu ning kasu on seejuures kindlasti mõlemapoolne. Seejuures mängijatele mingeid tingimusi ja nõudmisi ei esitata. «Kindlasti annab see meie meestele palju juurde, kui nad saavad koondislastega koos harjutada,» arvas Tehva.
«Rahvuskoondise liikmete kvaliteet on hea ning nad on meie klubi mängijatele loomulikult korralikeks sparringupartneriteks. Kui taktikalisi trenne tuleb teha nende meestega, kellega hooaega alustad, siis ka teistele leiab tegevust,» lisas Tallinna Levadia juhendaja Marko Kristal.
Samamoodi on viimasel ajal valitseva Eesti meistri FC Flora harjutuskordadega liitunud klubi endised liikmed Enar Jääger ja Mihkel Aksalu, kes otsivad endale samuti välismaalt uut tööandjat. Jäägeri treeningud koos Floraga saavad tõenäoliselt otsa aga juba sel nädalal.
«Noortel mängijatel on hea ennast selliste meestega võrrelda ja treeningute kvaliteet tõuseb seeläbi kindlasti. Näiteks koos Aksaluga on meil trennis praegu viis väravavahti ning teistele on piisavaks motivatsiooniks püüda temaga sammu pidada ja olla temaga võrdväärne,» sõnas Flora peatreener Martin Reim.
«Mõlema puhul on ju tegemist ka võistkonna endiste mängijatega ning klubi on nende pealt ka omal ajal raha teeninud. Seeläbi on meil ka soov neid aidata. Eks see ole selline vastastikune toetamine ja abistamine.»
Kui Eesti klubid tulevad kohalike pallurite palvetele tavaliselt vastu, siis välismaalasi niisama lihtsalt treeningutele ei oodata. «Lihtsalt treenima pole ühtegi välismaalast ju mõtet võtta, kui, siis vaid eesmärgiga, et ta lõpuks jääb ikka siia mängima. No loomulikult, kui näiteks Beckham tuleks ja tahaks meiega koos trenni teha, siis ära kindlasti ei ütleks,» muigas Reim.
«Mida lähemale hooaeg tuleb, seda vähem soovitakse lihtsalt trennis käivaid mehi harjutuskordadel näha ja rohkem keskendutakse meestele, kellega minnakse ka lahingusse. Loomulikult välistatud selline asi ei ole ja üks-kaks lepinguta meest pole probleem,» lisas Tehva.
Soov treenida kodukohas
Aga miks valivad tööandjata Eesti jalgpallurid kodumaise klubi, mitte ei eelista end vormis hoida mõne välismaise meeskonna juures, kus ollakse samuti varem pallinud?
«Kui oled klubita, siis on ikka hea oma kodukohas trenni teha. Samas on ka suur vahe, kas harjutada üksinda või koos mõne meeskonnaga. Jalgpalluri jaoks on oluline, et sa tunneksid enda kõrval kaaslasi. Tegemist on ikkagi meeskonnamänguga ja teistega koos harjutamine on oluline nüanss,» tõdes praegu Krakowi Wislasse kuuluv Sergei Pareiko, kes eelmisel talvel uut tööandjat otsides harjutas kunagise koduklubi Tallinna Levadia juures.
«Kui olen Levadias treeninud, siis olen selle jaoks juhendaja käest luba küsinud. Suurt probleemi selles ei ole, alati aidatakse meelsasti.»
