Veebruar – Selverile neetud kuu

Tallinna Selveri võrkpallimeeskond kukub millegipärast juba aastaid veebruariti ära. Kõige kurvem tänavune kustumine oli eurosarja kaheksandikfinaalist väljakukkumine.

Hoolimata heast loosist ja suurest tahtmisest Selver Challenge-sarja kaheksa parema hulka ei pääsenud. Kodus kaotati Lausanne UC-le 2:3, võõrsil küll võideti 3:2, ent kuldne geim läks ikkagi šveitslastele. Lisaks jäädi nädalavahetusel  Eesti-Läti ühisliigas alla tabeli keskmikule Riia Lasele ja pigem autsaiderite sekka kuuluvale Daugavpilsi ülikoolile. 
 
Selveri peatreener Avo Keel, mis meeskonnaga  lahti on?

Hooaja jooksul ei saa mängida kogu aeg ühtlaselt. See muidugi ei tähenda, et me ei oleks pidanud eurosarjas edasi saama. Võimalused olid olemas.

Aga kui on vormikõvera langus, siis mäng ei püsi nii koos, nagu ta peaks. Meil on igal aastal veebruar olnud problemaatilisem kui teised kuud.

Lisaks kahele kaotusele eurosarja 1/8-finaalis jäi läinud nädalasse ka Läti turnee, kus Eesti-Läti ühisliigas tuli kaotus vastu võtta nii Riia Laselt kui Daugavpilsilt.

Läti kaotused Läti kaotusteks, me tegime ikka kõik selleks, et jaksaks Šveitsis mängida ja oleks paremad.

Lase mängis meie vastu väga korraliku mängu. Daugavpilsis olime ainult seitsme mehega, aga selle taha ei saa pugeda. Seal meil mäng ei õnnestunud.  

Mis meeskonnaga siis aastati veebruaris juhtub? Kas on analüüsitud kõvera langemise põhjusi?

Numbrid näitavad, et see igal aastal nii tuleb. Kui sa mängid eurosarja, oled sa kogu aeg tules. Kuidas seda vältida?  Ühisliiga algab sügisel. Eesti karikas on tavaliselt detsembri keskel, kus võistkonnad kõik võidu nimel pingutavad. Kui sa eurosarja ei mängiks, saaks pärast karikat teha ühe tugevama treeningtsükli, millega vedada hooaja lõpuni välja. Paraku algab jaanuari alguses eurosari. Ehk siis neil võistkondadel, kellel on kogu aeg raud tules millegi peale mängida, ei ole sellist puhast treenimisaega, kus asju paika sättida.

Eesti-Läti ühisliigas läks meil ju üle ootuste hästi. Põhiturniir oli käes. Kui munad oleks korvis olnud veel ka Lase ja Daugavpilsi mängus, ma ei tea, kas euroliigas mänguseis olekski 1:1 olnud.

On siis tegu meeste väsimusega?

Mängude hulk ei ole kohutavalt suur. Ent kui meie meeste n-ö kõikumine oleks väiksem, siis vaevalt nad mängiksid Eestis. Inimene on nii keerukas mehhanism, et sellest ei saa keegi sotti.

Kellele mõjub rohkem füüsiline, kellele psüühiline väsimus. Aastatagune Selver, mis oli tänasest paremini komplekteeritud, kaotas samuti mõned mängud.

Üks-kaks kaotust ei paista hea tasemega meeskondade puhul väga silma. Kui aga kaotad eurosarjas edasipääsukohtumise, võimendab see tunnet, mida võrkpallihuvilised jälgivad.  

Eurosarjas tahab Selver ka edaspidi kaasa lüüa. Mida siis teha selle needusliku veebruariga?

Kõik tuleb millegi arvelt. Kogu hooaeg ei saa heas ja väga heas vormis püsida. Ikka saab teha midagi – pärast Eesti karikat tugev treeningprotsess koos korraliku taastumisega. Aga sellega kaasneb samasugune risk, et me ei tea, kuidas me sel puhul jaanuaris eurosarja mänge mängime. Meeskond on ka omajagu noor, peale mõne mammuti. Vanuselise struktuuriga kaasnevad samuti ohud.

Eurohooaeg jäi Šveitsi, pühapäeval võõrustate ühisliigas Biolarsi. Kas veebruar kestab?

Kõik võib juhtuda. Kui ajakirjandus mõne aja eest ütles, et kõik on vanamoodi, st Selver muudkui võidab, siis paistab, et ongi kõik vanamoodi. Veebruar saab varsti mööda ja  järelejäänud tiitlivõitudeks tahame kõik enda kasuks kallutada.